Arutelu:Eesti loodusmälestiste loend

Ma ei tea veel täpselt isegi, mis siia loendisse kuuluma peaks ja mis mitte, aga sellist loendit on minu meelest vaja. Algul ma mõtlesin teha geoloogia seisukohast huvipakkuvate objektide loendi, aga karjäärid jms. peaks vähemalt siit loendist praeguse seisuga välja jääma. Siim 19:12, 20 mai 2005 (UTC)

Aga kas pole mingit riiklikku loodusmälestiste "kaitsenimekirja" mis võiks selle loendi aluseks olla? (sorry kui on loll küsimus ;-))--Boy 19:18, 20 mai 2005 (UTC)

Geoloogid on juba aastakümneid koostanud sellist asja nagu "Eesti ürglooduse raamat". Ma arvan, et selle võiks aluseks võtta. Siim 19:21, 20 mai 2005 (UTC)

Näh, jälle jõuti minust ette. Kirjutasin niimoodi:

Loendit vaja muidugi. Aga miks "mälestised"? Geoloogia seisukohast jah, aga bioloogiliselt, mõni haruldane ja looduskaitsealune kõrreline või kahepaikne (mis peaks nagu ka siia kuuluma? või mitte?) ei pruugi olla sugugi mälestis, vaid ysna hiline tulnukas... Näiteks. ... Mis variante veel? "Eesti loodusharulduste loend"? ... kellele haruldus, kellele mitte... sama paljand ei pruugi 1000 km eemal enam sugugi haruldus olla... "Eesti looduskaitse(liste) /misjasjade?/ loend"? (Ei tahaks nagu mõne linnukese kohta "objekt" ytelda...) --- Ega ma ei nori, lihtsalt mõtisklen. Loendit vaja muidugi. --Lulu 19:29, 20 mai 2005 (UTC)

Ma mõtlen, et siia käivad ainult geoloogia seisukohast huvipakkuvad ja kindlasti ka kaitset vajavad objektid. Bioloogia jääks teistesse loenditesse. Pealkirja üle võib muidugi arutleda. Panin algul "Eesti geotoopide loend", aga mõtlesin ümber. Minul pole sõna "geotoop" vastu midagi, aga tean, et mõned inimesed seda ei kannata. Siim 19:34, 20 mai 2005 (UTC)

Kui geoloogia, siis geoloogia... Kui sama pealkiri jätta, siis peaks kindlasti alguses ytlema, et loend sisaldab vaid "geotoope"... ehk siis geoloogilisi mälestisi vms.. Ja sealsamas peaks olema viide ka eluslooduse vastavale loendile... (mida veel ei ole, kahjuks)... --Lulu 19:41, 20 mai 2005 (UTC)

Geoloogia ja bioloogia peavad olema eraldi, sest tegemist on põhimõtteliselt väga erinevate asjadega, mille ühte loendisse panek oleks loogikavastane. Bioloogilised "objektid", mis vajavad kaitset on enamasti nt. taimeliik vms. mis ei pea tingimata mõnes kindlas kohas asuma. Geotoope me võime, aga lähemas tulevikus suht. püsivateks nähtusteks nimetada. Mingid looduskaitsealuste liikide loendid meil minu teada siiki on. Siim 19:45, 20 mai 2005 (UTC)

Jep, muidugi. Võibolla võtangi selle ette. --Lulu 20:51, 20 mai 2005 (UTC)

Pealkiri tuleks ilmselt: Eesti Punasesse Raamatusse kantud liikide loend. Pikk ja kohmakas pealkiri muidugi, aga täpne. "Looduskaitsealuste liikide loend" oleks kitsam ja see ei hõlmaks ohustatud ja tähelepanu vajavaid liike. Mõlemal juhul tuleks loendi pikkuseks ligi tuhat nime või rohkemgi... Muidugi, Eesti Punane Raamat on võrgus vabalt saadav ja loetav... Võib ka teha lihtsalt artikli "Eesti Punane Raamat" koos välislingiga: Eesti Punasesse Raamatusse kantud liikide loend. Mida arvatakse? --Lulu 21:19, 20 mai 2005 (UTC)

eh, teinekord maksaks Vikipeediat ka vaadata... see kõik on juba olemas... kysimus on ainult, kas loendit on vaja või mitte... --Lulu 21:22, 20 mai 2005 (UTC)

Minu teada on KS millegi sarnasega kunagi tegelenud. Tasub üle vaadata, mis juba tehtud ning sellest lähtuda. Siim 21:29, 20 mai 2005 (UTC)

Mulle see nimi ikkagi hästi ei meeldi. Võib-olla oleks "Eesti geotoopide loend" parem? Sama ka maailma loodusmälestiste või geotoopidega. Tegemist on geoloogia seisukohalt huvipakkuvate looduslike objektidega ja minu arvates ei peaks neid tingimata mälestisteks nimetama. Siim 11. september 2005, kell 11.02 (UTC)

Võibolla oleks vaja loetelusee lisada asukoha täpsustus (maakond, vald), kui asukoht nimest välja ei tule (Osmussaare pank).Akra 6. veebruar 2006, kell 15.12 (UTC)

Minu meelest ei ole seda vaja. Hiljem, kui loendatavaid objekte on palju kogunenud ja artikleid samuti, siis võib mõelda eraldi loendi(te) tegemisele, kus loodusmälestised on loendatud näiteks maakondade kaupa. Iseasi on siis kui samanimelisi kohti/objekte on mitu. Siim 6. veebruar 2006, kell 17.14 (UTC)

Ma ei mõelnud seda nii. Esialgu, kui ei ole artikleid nimede taga ma arvan et Sinulgi tekkib raskusi mõne asja koha määramisega. Ekpromt kas tead ilma uurimata, kus asub "Neide pank". Akra 6. veebruar 2006, kell 18.01 (UTC)

Ma ei tea peast, kus asub Neide pank, aga ma ei tunne sellest teadmisest ka väga suurt puudust. Vajadusel aitab sõber google mind mõne sekundiga hädast välja. Pealegi olen ma rohkem terminikeskse mõtlemisega ja minu jaoks on üsna ükskõik, kuidas nimetatakse üht väikest lõiku suurest geoloogilisest struktuurist. Mulle on üldine pilt tähtsam, aga see pole praegu oluline. Loend ei ole minu meelest reisijuht ja kui me lisaksime maakonna ega seegi asukohta kuigi täpselt fikseeriks. Kui lisaksime valla, siis paljud jälle ei tea nende asukohta Eesti kaardil. Nokk lahti, saba kinni. Siim 6. veebruar 2006, kell 18.21 (UTC)

Vähemalt see on kaardil kirjas. Aga Sinu globalismi juures piisab teadisest, et ta on planeedil maa. Kaldun arvama et see teadmine jääb enausele inimestest nadiks.Akra 6. veebruar 2006, kell 19.39 (UTC)

Tuletan meelde, et siia loendisse kuuluvad vaid loodusliku tekkega objektid. Mis asi on Olgina maaalune kalmistu? Miks on siin Tuhala nõiakaev? Siim 6. veebruar 2006, kell 17.17 (UTC)

1.Tuhala nõiakaev on karsinähtus, vähemalt nii arvatakse ja nii ka kirjutatakse. Karstinähtused on antud loetelu osad.

2.Olgino maaalune kalmistu on täiesti looduliku tekkega, tõenäoliselt karstikoopad. Selliselt nimetatakse seda seepärast, et kunagi väga ammu mingi hõim otsustas seda hakata kasutama matmispaigana, kuid viimane ei välista tema loodusliku tekket.

3.Sellisel juhul ei kõlba siia nimistusse ka Valaste juga, mille keegi on siia sisse kirjutanud.Akra 6. veebruar 2006, kell 17.58 (UTC)

Kui Olgino on loodusliku tekkega, siis on OK. Nõiakaev ja Valaste juga on mõlemad piirjuhtumid, kuid minu jaoks läheks piir nende vahelt nii, et Valaste juga mahuks siia loendisse, nõiakaev aga mitte. See on muidugi vaieldav ja väga subjektiivne teema. Võime ka nii teha, et jätame vaieldavad juhtumid sisse. Siim 6. veebruar 2006, kell 18.21 (UTC)

Eks neid inimliku kaasabiga tekkinud looduslike objekte ole teisigi. Võibolla peaks selle nõiakaevu välja viima ja nimetama ta Tuhala karstialaks, võibolla nii on õigem. Aga Sinu piir jääb kull mõistmatuks. Kuidas üks inimliku kättetöö kaasabil tekkinud loodusnähtus sobib teine mitte. Süsteem olgu ühene ja ka üheselt mõisetav vastasel juhul asi ei toimi. Mudugi Tuhala näide on hea näide asjade selgeks rääkimisel.Akra 6. veebruar 2006, kell 19.39 (UTC)

Tuhala karstialast tuleb loomulikult eraldi artikkel teha. Minu loogika piiri tõmbamisel on väga lihtne. Kui ma vaatan Valaste juga näib mulle kõik loomulik ja looduslik. Ma tean, et juga on loodud inimese kaasabil, aga mis siis. Vesi ja klint on looduslikud objektid. Nõiakaevu vaadates mul aga ei teki tunnet, et ma näen looduslikku objekti. Vastupidi, vesi voolab ju kaevust välja. Aga ükskõik, selliste asjade üle vaidlemine ei ole mu lemmikspordiala. Jätame nad parem sisse. Siim 6. veebruar 2006, kell 20.13 (UTC)

Minu meelest ei ole pealkiri sisuga vastavuses. On ka bioloogilisi üksikobjekte, mida saab minu meelest loodusmälestisteks nimetada, näiteks üksikud väga vanad puud.

Peale selle leian, et peab olema mingi konkreetne kriteerium selle kohta, millised objektid siia kuuluvad. See ei saa olla ühe inimese tunne. Andres 14. märts 2008, kell 02:33 (UTC) Andres 14. märts 2008, kell 02:33 (UTC)

Uus pealkiri[muuda lähteteksti]

Pakuksin välja Kaitstavate looduse üksikobjektide loend, kus oleks loetletud 1089 objekti (Kaitstav looduse üksikobjekt). Või esialgu need artiklid, mis on vastavas kategoorias. Teine variant oleks teha nimekiri maakondade kaupa. Mida arvate? --Pelmeen10 9. aprill 2018, kell 04:19 (EEST)

Pealkiri on OK. Kõik objektid võiks ikka ühes loendis koos olla. Hea on teha sorditava tabeliga loend, nt nagu siin on alustatud Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend. Sellise loend täiendamine pole küll väga kasutajasõbralik, ent sellisel loendil on palju plusse--Estopedist1 (arutelu) 13. aprill 2018, kell 00:36 (EEST)[vasta]