Arutelu:Edgar Aavik

Millest saab järeldada, et ta kunstnik on? --Epp 2. aprill 2009, kell 10:04 (UTC)

Nii on Album Academicumis otsesõnu öeldud: Õppis kunstnik R. [neetud, jälle üks eesnimeta persoon!] Söödi juures Augsburgis, 49 Austraaliasse, täiendas end maali ja skulptuuri alal. A-st 53 kunstiõp Sydney kunstikoolides. Kunstnik ja kirjanik. --Improvisaator 2. aprill 2009, kell 10:08 (UTC)

Jah, aga artiklis seda juttu ju pole. Täiendasin natuke. --Epp 2. aprill 2009, kell 10:14 (UTC)

Tänan, surmakuupäeva poleks ma ise nii kiiresti leidnud. Surmakuulutuste arvu järgi Meie Kodus tundub ta olevat väga aktiivne ja laia suhtlusringiga tegelane. --Improvisaator 2. aprill 2009, kell 10:19 (UTC)

Täiendav kirjandus Meibaumi kohta

• "Eesti rahvussotsialistlik partei". Võitleja, oktoober 1954, nr. 10, lk. 2.
• Sopameister vastust andmas. Kaja, 19. oktoober 1934, nr. 247, lk. 4.
• Laimusepitseja sai karistada. Kaja, 20. oktoober 1934, nr. 248, lk. 5.

Ernst Kirs

Veel ühe naljamehe jutt:

Samal ööl, kui peksti minema punakaart Emajõe lõunakaldalt, taastus eesti riigivõim kogu Lõuna-Eestis vallavalitsuste ja maavalitsuste näol. Juba järgmisel päeval istus Tartus maavanematoolil endine abimaavanem Miller ja linnapeaks oli vabadussõjalaste tegelane apteeker Lill [!]. Riigikoguliige Johannes Sikkar käis aga ringi vabariigi valitsuse moodustamisega venelastest vabastatud ala tarvis. See toimus päeval enne Jüri Uluotsa Tartusse ilmumist, kui ei teatud, et ta redutab Nõos. Sikkar moodustas valitsust peamiselt küüditamisest pääsenud Ühinenud Põllumeeste erakonna tegelastest. Mäletan, et sinna kuulusid riigikontrolör Karl Soonpää, Järvamaa maavalitsuse liige Voldemar Tartu, kes hiljem läks dr. Mäe rekke. Minule pidi selles valitsuses prantsuse keele oskuse tõttu kuuluma välisministri koht.

Kõik see toimus välgukiirusel enne hitlerliku armee kohalejõudmist, kui ma ise istusin rahulikult hallis majas, kust käis koostöö Sikkariga.

Ernst Kirs, Kord olin ma röövlite päälik..., Tallinn, Olion, 1996, lk. 122.

Ei tea küll, palju neid valitsusi 1941. aastal Tartus tehti? --Improvisaator 30. mai 2009, kell 11:01 (UTC)

Edgar Aaviku kõne 24. veebruaril 1990 Wollongongis:

Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Vene vägede poolt ja president K. Pätsi küüditamist, astus automaatselt presidendi õigustesse viimane peaminister prof. Jüri Uluots. Kuid see presidendiameti ülekanduvus sai üldsusele teatavaks alles 18. juulil 1941. a. Tartus. Tartus kutsuti ellu Eesti Vabariigi valitsus, kelle tegelikuks peaministriks oli prof. Edgar Kant. Sinna kuulus terve rida professoreid nii, et rahvakeeles nimetati seda "professorite" valitsuseks. Sel valitsusel õnnestus luua mitmeid välissidemeid, kaasa arvatud Soome Peamajaga, kelle juhtimisel formeeriti eesti vabatahtlikest Soomes jalaväerügement JR 200.

Võitleja, märts 1990, nr. 2, lk. 3. --Kontra 20. mai 2010, kell 13:08 (EEST)

Edgar Aaviku tütar

Leene Aavik was born in Germany of Estonian parents. She is descended from a very artistic line – her grandfather, Karl Timoleon Von Neff was court painter to Nicholas I, Tsar of Russia, and her father, Edgar Aavik, was an art teacher and exhibiting artist whose paintings were displayed in such places as London, Paris, Chicago and New York.

The Aavik family moved to Australia where, in New South Wales, Leene herself started to draw and where, at 7 year of age, she sold her first coloured drawing. http://aavikartand.com/ --IFrank (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 03:31 (EET)