Arutelu:Boriss Šeremetev

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Šeremetjev on ikka tänaseni kehtiv nimekuju. Pealegi on see eesti ajalookirjanduses kinnistunud vorm.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 14:05 (EEST)

Jah, näiteks koguteose "Eesti ajalugu" IV köites (2003) on kasutusel nimekuju Šeremetjev. Vikipeedia artiklites on seevastu valdavalt kasutatud Šeremetev, mis on ka transkriptsioonireeglite järgi õige lahendus. Mis sellise vastuoluga peale hakata? --Hirvelaid (arutelu) 13. mai 2021, kell 12:34 (EEST)Reply[vasta]
Sõjaeelses koguteoses Eesti rahva ajalugu (ilmus 1932) on autorid kasutanud Šeremetjev, kuid Eesti Entsüklopeedias (1938) on kirjas nimekuju Šeremetev.--Hirvelaid (arutelu) 26. mai 2021, kell 15:18 (EEST)Reply[vasta]

Me võime ju mainida, et ta figureerib eestikeelses kirjanduses ka Šeremetjevi nime all, ja vastava ümbersuunamise teha, aga leian, et tuleb ikkagi järgida transkriptsiooni. Andres (arutelu) 27. mai 2021, kell 04:20 (EEST)Reply[vasta]

Minu meelest ka. Ja kui sellega nõustutakse, siis teha parandused kõigis artiklites, kus teisiti. --Hirvelaid (arutelu) 27. mai 2021, kell 10:52 (EEST)Reply[vasta]
Andrese pakutud ja artikli praegune sõnastus oleks korrektsed juhul, kui selle isiku puhul on eestikeelses kirjanduses Šermetjev vähemlevinud kui Šermetev. Ma ei näe, et see oleks tõendatud. Ainus siin toodud tänapäevane allikas (Eesti ajalugu 2003) kasutab Šermetjevit. Ja transkriptsioon peaks olema ikka nende juhtude jaoks, kus isikut käsitlev eestikeelne kirjandus puudub. --Minnekon (arutelu) 3. juuni 2021, kell 13:26 (EEST)Reply[vasta]
Paistab, et ajaloolased on alati kasutanud nimekujuna Šeremetjev (enne sõda, vene ajal ja ka tänapäeval). Seevastu entsüklopeedia kirjutajad on alati kasutanud Šeremetev (EE (1938); ENE (1975) ja EE (1996)). Miks peaksid äkki Vikipeedia kirjutajad lähtuma ajaloolaste kirjutustavast, kui on olemas Šeremetevi nimekuju kirjutamise tava entsüklopeedias? --Hirvelaid (arutelu) 3. juuni 2021, kell 17:01 (EEST)Reply[vasta]
Kui entsüklopeediates Šermetevit kasutatud on, siis olgu, võib see variant ka esikohal olla. Samas on kummaline, et entsüklopeediates ja ajalooraamatutes erinevaid vorme kasutatakse, sest esimesed peaksid ju oma allikana teisi kasutama. --Minnekon (arutelu) 3. juuni 2021, kell 17:39 (EEST)Reply[vasta]
See, et erinevaid vorme kasutatakse, on häiriv. Peaks ju ühtmoodi olema. Paistab, et soliidse koguteose Eesti ajalugu IV köite (2003) toimetamisel eraldi keeletoimetajat ei palgatud (nagu näiteks tehti seda hiljem ilmunud II ja III köites). Kogu IV köite teksti toimetamine usaldati kahele luuletajale (kahtlemata tublid filoloogid). Vahest nad Šeremetevi nimekirjutuse vastavust transkriptsioonireeglitele üldse ei uurinud või kui märkasid, siis said autor Helmut Piirimäelt ja peatoimetajalt Sulev Vahtrelt vastulause nimede kirjutamise tavast ajalookirjanduses.
Kuigi transkriptsioonireegleid aeg-ajalt muudetakse, on äärmiselt ebatõenäoline, et kaashääliku järel e-d hakatakse transkribeerima je-ks (Pjetropavlosk; Sjergei). Küll aga on usutav, et ajaloolaste uus põlvkond hakkab oma artiklites ja raamatutes Šeremeteveid õigetpidi tarvitama. --Hirvelaid (arutelu) 4. juuni 2021, kell 14:34 (EEST)Reply[vasta]