Arutelu:Benedictus XVI
Saksa vikis on selle koha nimi, kus paavst sündis, lihtsalt Marktl. Me peaksime vähemalt ütlema "Marktl Inni ääres". Andres 13:25, 22 Apr 2005 (UTC)
Need "kunagi" ja "keegi" on tabelis väga kahtlased... On sõna "ilmiklik" ikka õige? ...ja kas tabelis on mõtet panna elusa inimese kohta "surmakuupäev" ja "surmakoht"? Jürka 7. aprill 2007, kell 09:51 (UTC)
- Võtsin need tabelist välja. Andres 7. aprill 2007, kell 10:00 (UTC)
- "Ilmikliku nime" alla võiks küll midagi muud panna. Siis tuleb ka mall ümber teha. Mis >Sa sinna pakud? Andres 7. aprill 2007, kell 10:02 (UTC)
- "Ilmalik"? Jürka 7. aprill 2007, kell 10:19 (UTC)
- Nojah. Kas paavsti ametlik nimi muutub pärast paavstiks valimist või jääb talle alles ka ilmalik nimi? Kui ilmalik nimi jääb alles, siis võib kirjutada "ilmalik nimi", kui mitte, siis "sünninimi". Andres 7. aprill 2007, kell 10:24 (UTC)
Arutasime seda "ilmalik"- asja kunagi ühe teise paavsti juures, kus jällegi "ilmalik" vaidlustati. Tookord pakuti ka "kodanikunime", kuid sellest saab keskaja ja varauusaja raames rääkida vaid linnakodanike osas (aadel polnud kodanikkond, vaid seisus). Samas kuivõrd täpne on "sünninimi," sest tavaliselt pandi nimi ristimisel. Ristinimi on parem, kuid ei hõlma samas perekonnanime, mistõttu probleem jääb parema lahenduse leidmiseni ikkagi püsima.Kalev.
- Sünninime all mõistetakse vist sünnitunnistusel olevat nime. Küllap võib sünnitunnistuse eest läoa ka ristimistunnistus. Varasemale ajale pole see definitsioon küll rakendatav. Andres 11. aprill 2007, kell 00:18 (UTC)
- Malli peaks tegema en:Template:Infobox Pope järgi. Hetkel on artiklites ju ainult tabelid. --Tiuks 18. juuli 2008, kell 00:24 (UTC)
Nimi[muuda lähteteksti]
Vaidlus käis selle üle Arutelu:Calixtus III. Andres väitis tookord: ""Ilmalik nimi" pole päris täpne, sest seda nime kandis ta ju ka piiskopi ja kardinalina." ja "Alternatiivid on "nimi" või "sünninimi". Minu meelest ei ole siin tegemist mingi erilise terminiga. Mulle tundub, et ENE on selles asjas lihtsalt ebatäpne."
Nüüd 3 aastat hiljem leian endiselt, et Andrese väitel on iva sees, kuigi näib, et ka ilmiklik pole ehk parim lahendus. Aga mingit lahendust on siiski vaja.
PS. See on arutelu, mis sobiks rohkem Malli arutelu:Infobox Pope. Kalev Kask
- Ausalt öeldes, mulle kui võhikule oli see sõna võõras. Googeldades on "ilmiklik nimi" kasutatud põhiliselt Vikipeedia lehtedel. Minu ettepanek oleks "ilmalik nimi".
- Arseni (ilmaliku nimega Aleksander) Maciejewicz [3]
- Kui 'ilmaliku' vastand on 'kiriklik' või 'vaimulik', siis kiriku sees on 'vaimuliku' vastandiks 'ilmik'. [4] Kas ÕS-is ilmik = Vaimulikud ja ilmikud on siis ebatäpne?
- Preestri, piiskopi, diakoni ja muude kiriku ametikandjate kohta ei öelda kunagi ilmik[5]--Tiuks 21. august 2008, kell 23:31 (UTC)
- Nojah, sõnadel "ilmalik" ja "ilmiklik" on samad puudused. Pakun, et võiks olla "sünninimi". Andres 22. august 2008, kell 05:33 (UTC)
Võtsin keeletoimetamismärkuse maha, aga see artikkel vajab keeletoimetamist ja linkide korrastamist. Andres 3. veebruar 2009, kell 08:25 (UTC)
Kuna sain Wiki kõrgemalt poolt tagasisidet, et artikkel oli liiga pikk ja seda oli raske redigeerida, siis moodustasin alaartiklid. Loodan, et nüüd parem. Mis linkide korrastamisse puutub, siis paljud artiklid on loodud ju hiljem ja artikli tegemise ajal ei olnud teada, milliseks need kujunevad, seega oleks uue artikli loomisel mõtekas vastavaid parandusi teha uue artikli autori poolt. Ei hakka valesid linke linkima. Kalev Kask.
- See teade, mis Sa said, genereeritakse teatud pikkuse korral automaatselt.
- Üks konkreetne asi, mis mulle silma hakkas, oli see, et Gaza alt läheb link Gaza tsoonile. Aga Gaza ongi linna nimi. Andres 14. veebruar 2009, kell 17:07 (UTC)
- Benedictus XVI pole ametlikku avaldust teinud Dan Browni “Da Vinci koodi” kohta. Võiks ju ka mainida, et ta pole ametlikku avaldust teinud näiteks Eno Raua "Naksitrallide" ja Andrus Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" kohta. --Metsavend 20. veebruar 2009, kell 13:21 (UTC)
See tähendab, et paavst pole vaatamata diskussioonile ametlikult Browni teost hukka mõistnud. Kui "Naksitrallide" ümber käiks samasugused kired kui Browni teose ümber, siis tasuks kindlasti seda mainida. Kalev.
Artikkel on juba piisavalt mahukas, mingitest osadest on vaja eraldi artiklid teha. Alts 28. jaanuar 2011, kell 14:06 (EET)
Vaatangi, et eetika ja oikumeenia osa on samuti pikaks veninud. Oikumeeniaga on lihtsam - "BXVI oikumeenia" või "B oikumeenilised suhted", milline oleks aga sobiv pealkiri eetika valdkonna puhul. Kalev Kask
Isa kriitilise suhtumise tõttu natsionaalsotsialistlikusse parteisse pidi perekond 11. juulil 1929 kolima Tittmoningisse, mida 1932 külastas kardinal Michael von Faulhauber ja samal aastal kolisid nad sealt Inni äärsesse Auschausse (Auschau am Inn). Juba 1929. aastal? --Õli (arutelu) 11. veebruar 2013, kell 14:25 (EET)
Vastav info olemas Espenbergi raamatus "Püha Isa", aga mitte 1929, vaid 1932 kolimise põhjusena. Samas 1929 oli natsionaalsotsialistidel üle 100 000 liikme. Kalev Kask
Liigendus[muuda lähteteksti]
Miks siinse artikli liigendus niii kummaline on, eriti art. lõpupoole?--Pietadè (arutelu) 14. märts 2013, kell 21:06 (EET)
Artiklit on pidevalt täiendatud 5 aasta jooksul ja andmeid on juurde tulnud. Nüüd kus pontifikaat on ühel pool, võid selgema pildi saamiseks alajaotusi ümber tõsta. Kalev
- Tõstsin Välislingid lõpu poole; miks peab kirjanduse loetelus olema 43 ühikut, lisaks e.k. — see vääriks ehk eraldi artiklit ?!? ;-) --Pietadè (arutelu) 15. märts 2013, kell 13:08 (EET)
Kui Sa viitsid paavstide artiklite arutelusid läbi kammida, siis kuskil arutelus väitis keegi (loodan, et ei tee liiga, aga vist oli Andres!), et tõsiseltvõetavuse huvides peaks artiklitel olema kirjandus ja viited. Erialakirjandus siis artikli lõpus, mitte eraldi. Ehk on vahepeal midagi muudetud? Kalev
- Eraldi artiklit pole mõtet teha minu meelest. Ma ei leia, et kirjanduse nimekiri oleks liiga pikk. Andres (arutelu) 16. märts 2013, kell 07:47 (EET)
Õigekiri[muuda lähteteksti]
Keegi on siin teinud väga vaga tööd, olemata kahjuks sama vaga eesti õigekirja suhtes. Kursiivi pannakse eestikeelses tekstis tsitaatsõnad; pealkirjad on jutumärkides, mitte kursiivis, sõltumata sellest, mis keeles nad on. Sama kurb on, et kasutatakse vähetuntud mõisteid neid lugejale isegi esmakasutusel selgitamata. --Oop (arutelu) 15. märts 2013, kell 00:51 (EET)
- Need on pisiasjad, mida annab parandada. Andres (arutelu) 15. märts 2013, kell 01:02 (EET)
- Aga teksti pikkuse tõttu on neid pisiasju ysna palju. Jõudu ja visadust sellele, kel aega on. --Oop (arutelu) 15. märts 2013, kell 11:42 (EET)
Võtan vormistamise vastutuse enda peale, kuid kui 2005 sai hakatud paavstide artikleid kirjutama, puudus ka Vikipeedias konkreetsem artiklite vormistamise juhend - Andres saab vastu vaielda, kui peab väidet riivavaks, vähemalt minule mingit juhendit ei pakutud, mistõttu omal ajal oli igal adminnil oma nägemus artikli vormistusest. Kui nüüd on vormistuse osas asjad lõpuks ära korraldatud, saab kaldkirja ära muuta, aga ma eeldaks, et seda toimetaks mõni filoloog. Kalev
- Jutumärkide kasutamine kaldkirja asemel tuleneb eesti keele õigekirjareeglitest. Andres (arutelu) 16. märts 2013, kell 07:49 (EET)