Arutelu:Avalik omand

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lingid peavad silmas (Angloameerika) autoriõiguse mõistet (public domain). Kas sellest tuleks kirjutada mingi muu pealkirja all? Pikne 29. oktoober 2013, kell 16:58 (EET)

Pigem kirjutada siin sellest ja algusesse panna täpsustusmärkus. Andres (arutelu) 29. oktoober 2013, kell 17:21 (EET)

No ei ole ainult angloameerika autoriõiguse mõiste. Täpselt samamoodi kuuluvad autoriõigusliku monopoli lõppemise järel avalikku omandisse teos Euroopas ja suuremas osas maailmast (erandiks paar Aafrika riiki, kus selle asemel on riiklik monopol). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.40.43 (arutelukaastöö) .

Noh, kui keegi räägib muu maailma teostest, kasutades Angloameerika õiguse mõistet, siis on küll enamvähem arusaadav, et peetakse silmas analoogseid asju, aga see on lihtsustus. Mandri-Euroopa jurisdiktsioonides sellisel kujul kontseptsiooni ikkagi pole. Teisiti on see, et ei pruugi olla võimalik isiklikest õigustest loobuda jms, vt de:Gemeinfreiheit#Public Domain. Sellepärast ei ole ka autoriõiguse kehtivuse lõppemine, mille kohta siia nüüd juttu lisati, päris selle artikli teema. 90.190.59.18 2. veebruar 2016, kell 18:36 (EET)
Siis tuleks neid lõike muuta ja viia sobivasse kohta. Muidu on töö kaotsi läinud. Andres (arutelu) 2. veebruar 2016, kell 20:04 (EET)
Praegu ongi lihtsalt kustutatud, nii ei tohiks teha. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 20:00 (EET)
Olgu siis siin arutelus veelkord viidatud, et artiklisse lisati enne mõned laused autoriõiguse kehtivuse teemal. Kel mahti, saab neid lauseid mõnes sobivamas artiklis kasutada. Aga kui kellelgi pole mahti, siis see minu meelest ei õigusta nende lausete siin artiklis hoidmist. 90.190.59.82 21. märts 2016, kell 20:16 (EET)
Ma räägin kahest kustutatud lõigust. Kui nad siia ei sobi, tuleb hoolitseda selle eest, et nad kaduma ei läheks. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 21:58 (EET)

Oleks tore, kui autoriõiguse artikleid ei näpiks inimesed, kelle intellektuaalne tase ei võimalda isegi mitte Google'it kasutada. Nt "üldkasutatav omand" on eestikeelsetes tõlgetes täiesti kasutusel olnud. Kui artikli teemast ikka mitte midagi ei taipa, siis võib tulla Rahvusraamatukokku, kus ma veerand tunni pärast sel teemal loengu pean. --Oop (arutelu) 26. aprill 2016, kell 15:46 (EEST).

Palun hoida asjalikku tooni. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 16:08 (EEST)
Olgu, ma ei lugenud enne seda Ekspressi artiklit hoolikalt. Seal kasutatakse antud vaste juures tõesti tõlget public domain. Aga tundub, et pole ikkagi selge, mida seal artiklis (ja ETFi juhises) sellega tegelikult silmas peetakse. Eks ole, kui teadusprojekti tulemus on üldkasutatav omand, siis milline ikkagi on selle õiguslik staatus Eestis, mille õiguses ei räägita "üldkasutatavast omandist"?
Sa pöörasid tagasi ka ülejäänud sisulised parandused, mida eespool on kommenteeritud. Kui arvad, et said aru, milles asi, siis peaksid kõigepealt siin vastama. Keegi ei pea tulema Rahvusraamatukokku sinuga mõõtu võtma autoriõiguse tundmises, selleks et artiklit saaks parandada. 90.190.59.0 26. aprill 2016, kell 18:05 (EEST)

Redigeerimissõja asemel tuleb asjad selgeks rääkida. Ja kui ka kustutatu siia ei kuulu, tuleb leida sellele sobiv koht. Andres (arutelu) 1. mai 2016, kell 22:01 (EEST)

Minu meelest ka tuleb selgeks rääkida (või lihtsalt asjad selgeks teha). Aga nii ju ka ei saa, et arutelus põhjendatud muudatused pööratakse tagasi ilma põhjendamata. Maa ootasin mitu päeva. Nii et hetkel minu meelest ei jää muud üle kui endine seis taastada.
Nagu öeldud, palun leidke siis neile lõikudele sobivad koht. Igatahes ei saa neile lõikudele sobivama koha leidmist teha selle artikli parandamise eelduseks. Tegelikult ei tundu ka, et midagi eriti väärtuslikku kaotsi läheb. Parem kui artikleid täiendatakse loogiliselt, selle asemel, et need paar juhuslikku näidet nüüd kuskile teise ja kolmandasse artiklisse enamvähem sama vägisi ja justkui hädapärast ilma kontekstita susata. 90.190.59.70 1. mai 2016, kell 22:16 (EEST)
See redigeerimissõja märkus käib kõigi kohta. Nüüd on need lõigud taastatud jälle ilma sisulise aruteluga.
Need, kes teemat piisavalt tunnevad, teavad ka, kuidas seda juttu kasutada. Keegi pole ju öelnud, et tuleb vägisi kuskile susata. Igatahes minu meelest see jutt on informatiivne, ja kui see on valesti sõnastatud või vales kohas, tuleb see ümber sõnastada või ümber paigutada. Teiste kirjutatud teksti ei tohi ära visata, kui see vähegi kasutatav on. See on kumulatiivsuse põhimõte. Andres (arutelu) 2. mai 2016, kell 02:20 (EEST)
Huvitav, kas ma siis oleksin pidanud kirjutama, et see kustutatud jutt on siiski asjakohane. Iseasi, et sisu on juurde vaja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. mai 2016, kell 10:20 (EEST)
Anonüümne kasutaja väidab ülalpool, et see pole asjakohane. Keegi ei ole sisuliselt vastanud. Andres (arutelu) 2. mai 2016, kell 10:40 (EEST)

Idiootidega vaidlemisest pole mingit kasu, sest aru ei saa nad ikka, raiskad ainult enda aega ja närve. Ega ma ei looda, et sellest mingit tolku on, aga selgitan veel ühe korra hästi aeglaselt. Avalik omand esineb kodifitseeritud juriidilise terminina tõepoolest eelkõige angloameerika õiguses. See ei tähenda, et mõistet mitte kuskil mujal ei kasutataks. Maailm ei koosne üksipäini seadusetekstidest, inimesed suhtlevad ka muudel viisidel, kasutades sõnu, termineid ja mõisteid. Sealhulgas arutletakse vahel võimaluste ja vajaduste üle tuua kodifitseeritud õigusse uusi termineid. Osa inimesi arvab, et see pole tihtipeale vajalik, kuna mõiste on olemas, selle üle suudetakse arutleda ja ellega seotud küsimusi õiguslikult reguleerida ka terminit eksplitsiitselt kodifitseerimata. Teised väidavad vastu, et esineb piiratud intellektuaalse kapatsiteediga õnnetuid hingi, kelle arvates pole mõistet olemaski, kui seda pole seaduses selgesõnaliselt kirjas, seega ei suuda niisugused tolgused. Seda argumenti on kasutatud näiteks perevägivallast kõneldes: kuni seadustes terminit kirjas pole, ei saa suur hulk inimesi (sh kohtunikke ja politseinikke) aru, et tegu on sisuliselt ikkagi karistatav (mis sellest, et olemasolevad paragrahvid võimaldaksid karistada küll). Mis teha, ajuke ei paindu, mõtelda on valus. Ja ennäe, siinsamas ongi meile järjekordne näide toodud. Just sellepärast olen ka korduvalt kõnelnud ja kirjutanud ning saan kardetavasti veel kaua kõnelda ja kirjutada, et avalikust omandist tuleb teha Eestis avaliku arutelu osa, muidu ei suudeta selle regulatsioonist selgelt mõelda ning ei saada arugi, kui avalikku omandisse jõudnud teoseid erahuvides tagasi autoriõiguse kaitse alla krahmatakse, ammugi veel probleemidest, mida see tekitab nii kultuuris kui ka loomemajanduses. Sest avalik omand kui nähtus on Euroopas ja Eestis täiesti olemas - teosed, mille kaitse on aegunud või mis on jõudnud avalikku omandisse muude mehhanismide kaudu, sh angloameerika õiguse alusel. Ainult nime pole juriidiliselt pandud ja seega eitab eelviidatud seltskond, kelle abstraktse mõtlemise võime jääb allapoole keskmist, mis on inimestel kui liigil niigi niru, mitte üksnes mõistet, vaid ka ühiskondlikku nähtust - kui pole seadust, pole justkui ka millestki kõnelda. Vikipeedia artiklis on täiesti kohane selgitada, mida hõlmab avalik omand eri jurisdiktsioonides, sest selle vahel on olulised erinevused. Samamoodi tuleks selgitada pikemalt ka termini teistsugust kasutust eri riikides - näiteks neis maades, kus "avalikuks omandiks" nimetatakse sisuliselt lõppematut riigiomandit (analoogselt krooni omandiga Suurbritannias ning folkloori autoriõigusega mitmetes Aasia ja Aafrika riikides). Kahjuks ei ole mul selleks praegu aega, võib-olla kirjutan teema millalgi nt Sirbis lahti.

Ma olen kindel, et kustutushimuline ollus ei saanud eelnevast sõnagi aru ja ka ülejäänud lugejaist mõistsid kirjutatut vähesed, aga vähemalt ei saa nüüd keegi väita, justkui poleks ma raisanud piisavalt aega, selgitamaks amööbile relativistlikku kvantkeemiat. Jätkake nüüd jauramist, et ei puutu asjasse, liiga keeruline on, kaotage ära, katke linaga, ärge sundige mõtlema jne. --Oop (arutelu) 5. mai 2016, kell 12:01 (EEST)
Seda et fraasi "avalik omand" (või õigemini eelkõige selle ingliskeelset vastet) on kasutatud ka laiemas tähenduses või muudes ligidastes tähendustes, oli tegelikult mööndud juba selle arutelu alguses. Kui su jutt on selge, siis ma ei näe põhjust, miks inimestel peaks tekkima raskusi arusaamisega sellest, millist tähendust on parasjagu kasutatud. Aga Vikipeedia artikkel peaks olema konkreetsest mõistest ja artikkel peaks olema üles ehitatud selle mõiste keskselt. Muidu on esitus tõesti segane ja poleks võimalik aru saada, millest tegelikult räägitakse. Kui on konkreetseid kõrvaltähendusi, mille kasutus pole marginaalne, siis neid tähendusi võib eraldi mainida. Või kui levinud on veel mingi muu konkreetne avaliku omandi mõiste, siis on võib-olla mõeldav teha sellest eraldi artikkel.
Et teatud autoriõigusega seotud probleemidest iseenesest ei saa rääkida ilma universaalsel kujul avaliku omandi mõisteta (kodifitseerimata või mitte), see ei ole usutav. Autoriõiguse tekkimine või mittetekkimine, autoriõiguse kehtivuse lõppemine jm avaliku omandiga seonduv on jurisdiktsioonides, kus avalikku omandit pole, ju sellegipoolest lahendatud.
Mis puudutab krooni omandit Suurbritannias, siis selle autoriõiguse kehtivus enamikul juhtudel pole igavane. See jõuab avalikku omandisse siis, kui autoriõiguse kehtivus on lõppenud. Selle kohta loe inglise vikist. Siin artiklis on selle kohta käiv lause praegu eksitav.
Võib-olla küll, et ma olen idioot. Sellepärast, et sulle vastan. 90.190.59.31 5. mai 2016, kell 18:49 (EEST)

Selles arutelus on raske aru saada, kes kellega räägib, sest on kasutatud mitut IP-aadressi. See raskendab ka öeldu mõistmist. Andres (arutelu) 6. mai 2016, kell 11:03 (EEST)

Minu arvates tuleks üldisest mõistest ja positiivse õiguse mõistest rääkida eraldi artiklites. See kergendaks ka arusaamist. Üldise mõiste kasutamist (eelkõige eesti keeles) saab tõendada. Andres (arutelu) 6. mai 2016, kell 11:07 (EEST)
Mis see üldine mõiste siis oleks? Püüdsin artiklis nüüd kõrvaltähendusi mainida. Tundub et muud kindlat mõistet siiski pole. 90.190.59.82 16. august 2016, kell 17:54 (EEST)
Ma ei tea, aga seda kasutatakse, järelikult see on olemas, kui ebamäärane see ka oleks. Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 18:16 (EEST)

Veel kommentaariks välja jäetud lausete juurde. Autoriõiguse kehtivusest on juttu artiklis autoriõigus ja näide on triviaalne. Seda pole mõtet kuskile ümber tõsta.

Eesti seaduste kohaselt ei kaota sellega kehtivust autori võõrandamatud moraalsed õigused, nt õigus autorsusele, mistõttu autori nime mainimine on endiselt kohustuslik.

Siin on segi aetud autorsus ja õigus autorsusele kui autoriõigus. Seadus ei ütle isiklike (moraalsete) õiguste kohta eraldi, et need ei kaota kehtivust. Ja autoriks olemise (tähtajatu) kaitse tähendab seda, et autorsust ei tohi seostada kellegi teise isikuga, mitte seda, et autorile viitamine on kohustuslik. Eriti veel arvestades, et elusoleval autoril, kes saab teostada isiklikke õigusi, on vastupidi õigus nõuda, et tema nimele ei viidata.

Avalikku omandisse ei pruugi kunagi jõuda teosed, mille autoriks on juriidiline isik, samuti mõnede riikide autoriõiguses määratletud eristaatusega teosed, näiteks Briti Rahvaste Ühenduse maades krooni omandisse (Crown copyright) kuuluvad teosed.

Nagu eespool juba viidatud, enamikul juhtudel on krooni omandi autoriõigus tähtajaline (on vaid üks erand). Siin poleks ka parandatud kujul mõtet rääkida kõikvõimalikest juhtumitest, mis avalik omand ei ole.

Lisaks, tegu ei ole ainult autoriõiguse mõistega, vaid laiemalt intektuaalomandi mõistega. 90.190.59.82 16. august 2016, kell 17:54 (EEST)

Euroopa dokumentides kasutatakse ju ka läbivalt public domain mõistet, nt Euroopa Komisjoni soovituses kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta, mille eestikeelne tõlge on keeleliselt üsna kohmakas ning kus public domain vastena kasutatakse üldkasutatav materjal. Ka minu hinnangul võiksime ikkagi pigem juurutada ka Eestis avaliku omandi mõiste kasutamist. Puik 14. märts 2017, kell 10:18 (EET)