Arutelu:Androidi versiooniajalugu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Keegi tühistab siin õigekeelseks parandatut. EKI keelenõu: "Kas õige on „optimeerima“ või „optimiseerima“? – Õige on optimeerima. 2005 märts" Kuriuss (arutelu) 7. aprill 2020, kell 08:15 (EEST)

EKI keeleinimesed on muutunud eesti keelest liiga irdunuks, sedavõrd, et klassikalised sõnakujundid, nagu "optimiseerimine", ei ole oma kehtivust tegelikult mitte kunagi kaotanud. Need on needsamad inimesed, kes juba varem juurdunud "rekka" asemel kirjutavad "reka", "latte" asemel "late", "lehitseja" asemel "brauser", "uuenduste" asemel "värskendused", "sünkroniseerimise" asemel "sünkroonimine", "draiver" asemel "tüürel", ning "meedia" ja "multimeedia" asemel "meedium" ja "multimeedium". Selliste näidete najal ei ole võimalik pidada nende inimeste äraspidist taset ja soovitusi aktsepteeritavaks. Õigekeelsussõnaraamat on oma olemuselt soovituslik. Nii et selles olevaid valesid keelendeid ei pea järgima ega pea saksa täpsusega igale poole torkama. -Mardus /arutelu 7. aprill 2020, kell 08:57 (EEST)
Minu meelest olid asjakohased kõik Kuriussi parandused, mille tühistasid. Mõned parandatud sõnadest on soovituslikud, seevastu näiteks ühildumatu "IceCat lehitseja" on lihtsalt vigane.
Selleks keelereegleid ja keelekorraldajate soovitusi üldiselt järgimegi, et ei tuleks vaielda isiklike eelistuste pinnalt (minul õiged keelendid, sinul valed).
Suuresti on arusaamatu, millel su väited konkreetsete sõnade kohta tuginevad. Need sõnad, mis sinu väitel juurdunud pole, on kas või Google'i järgi üsna laialt levinud. Mõni sõna võib olla jätkuvalt käibel, aga pole lihtsalt soovitatav. Sõna "tüürel" on küll olemas, aga ma ei leia, et keelekorraldajad seda kuskil soovitanud oleks. Sõna "multimeedium" kohta vastasin sulle juba varem pikemalt siin: seda sõna ei soovita ainult keelekorraldajad ja see sõna on tegelikult kasutusel.
Keelekorraldajad on paljude keelendite kasutust põhjalikult selgitanud. Soovitan lugeda. Näiteks ületuletuse kohta siit või järelliite -ja (lehitseja) kohta siit (lk 243). Siis võib mõnigi sõna vähem vastumeelne tunduda. Pikne 8. aprill 2020, kell 17:19 (EEST)
Enne seda kui õigekeelsussõnaraamatusse ülaltoodud värdsõnad sisse torgati, olid minu esiletoodud vanemad näited kasutusel ja ammu juurdunud. Aga ei, "keelekorraldajatel" oli tarvis eesti keelt lõhkuda. -Mardus /arutelu 14. aprill 2020, kell 22:30 (EEST)

Kui on olemas juba eestikeelsed sõnad, siis ei pea selleks sisse tooma liigseid võõrsõnu ("brauser") ning sõnu, mis varasemates ÕSides on samuti õiged. "Sünkroniseerimine" ei ole millegipolest vale sõna.

Mardus, "sünkroniseerimine" on küll ka ÕS-is toodud ning seda eraldi teise õige sõna vastu vahetade pole siis ilmselt mõtet. Arusaamatu on aga, kuidas õigustab see ülejäänud ebasoovitatavate sõnade ja vigade paranduste teiskordset (!) tagasipööramist. Neid teisi sõnu ei eelistata põhjuseta (eespool juba viidatud vastavale lektüürile) ning browser '​i vasted piirduvad "brauseriga" ka peaaegu kõigis arvutisõnastikes. Palun hoida ka asjalikku tooni ja jätta siit kõrvale isiklikud emotsionaalsed hinnangud nagu "eesti keelest liiga irdunuks" või "värdsõnad". Pikne 26. aprill 2020, kell 15:32 (EEST)
Need hinnangud ei ole kuidagi suunatud sinu vastu, Pikne. Kui ÕSis olid varem normaalsed sõnad, siis absoluutselt ebakohane on asendada need mingite uudissõnadega, mille kohta ei ole üldrahvalikku konsensust tegelikult kunagi toimunudki, vaid hoopis ülevalt-alla tulnud suunised.
Selle asemel, et avaldada uudissõnade sõnastik ja lasta inimestel uudissõnad läbi seedida ja valida sobivad, avaldati käsulauad, et "vot nüüd on nii!" — ilma, et oleks keegi esiteks uurinud, kas niinimetatud "uue" asemel on midagi kohasemat juba olemas. ntx "lehitseja", "sünkroniseerimine", samamoodi "infra", "infrastruktuur" ja "multimeedia", mis olid olemas ammu enne seda kui keegi otsustas need juurdunud sõnad omaenda väärarusaamadega ÕSsi lajatada.
Ning teiseks, et kas eesti keele kõnelejatelt üldse küsiti, kas nad tahavad neid EKI poolt pealesurutud uusi sõnandeid või mitte.
Seega EKI juhiseid ei pea täitma, kui nad on niivõrd ebamõistlikud.
"rekka" puhul oli kohe selge, et ühe k-tähega see inimestele tegelikult üldse ei sobinud. Kogu teemadiskussioon "Perekooli" foorumis viitab ühesele konsensusele, milles hoolimata EKI väljatoodud põhjendusest lõviosa inimesi EKI soovitusi ei aktsepteerinud, kuna "rekka" oli nii häälduselt kui kirjapildilt juba varem juurdunud.
Äripäevas oli 'rekka' juba 2002. aastal kasutuses ja siis keegi ei kaevanud. 2007. aastal kasutas kahe k-tähega 'rekkat' Logistikauudised. Ansambel Ans.Andur avaldas samuti laulu "Rekka".
"lattega" on sama lugu: toitlustusega tegelevad asutused kasutavad läbivalt rahvusvahelist varianti latte, kusjuures ilma kaldkirjata. Kriitika "late" "leiutajate" suunas on Perekoolis ja Soccernetis veelgi mahlakam, aga ka sügavalt õigustatud.
Kui EKI töölised juba nii teravat vastuseisu pälvivad, ei ole mõtet kõiki nende uusarendusi puhta kullana võtta. Kuna 2018. aasta ÕS nii vale on, on olemas vanad ja varasemad ÕSid, mis peavad "sünkroniseerimist" vägagi õigeks.
'Lehitseja' ja eriti 'brauseri' asemel võib ka kasutada 'internetilehitsjat', mis on yldarusaadavam ja nagunii laiemas kasutuses. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. aprill 2020, kell 17:32 (EEST)

Olen nõus Kuriussi parandustega ja Pikse kommentaaridega. Kui Vikipeedias on konsensus, et lähtume keelekorraldajate soovitustest, siis nii ka on. See ei ole valikuline, et täidame, mis meile meeldib. Kaniivel (arutelu) 26. aprill 2020, kell 18:45 (EEST)

Üldsõnaliselt on siiski kurb tõdeda, kui mõned inimesed on nõus vaikse alistumisega EKI diktaadile, mis eesti keelt nii tugevasti halvemuse poole moonutab :( -Mardus /arutelu 26. aprill 2020, kell 21:59 (EEST)