Arutelu:Andres Larka

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Materjali lisamise käigus on kaduma läinud lause, et oli Korp! Sakala vilistlane. Taivo 19. jaanuar 2006, kell 12.12 (UTC)

Mnjah, aga kas muu toimetamise käigus poleks seda lihtsam ise lisada olnud kui sellest teistele teada anda? :)
See selleks, tegelikult tekkis mul peale Sinu toimetamist kaks küsimust, mis mõeldud kõigile vanematele olijatele.
(1) Kas meil on Vikipeedias kokku lepitud, millises vormingus me kajastame bibliograafiat või kasutatud kirjandust? Traditsiooniline bibliokirje, jutumärgid, kursiiv, jms. On selles osas reeglid paika pandud või mitte? Olen siiani ka ise kasutanud erinevaid lähenemisi, aga tegelikult - kui pole teisiti kokku lepitud - võiks lähtuda kehtivast bibliokirje standardist kui see vähegi võimalikuks osutub.
Kokkulepe puudub. Minu teada võib viidetes kasutada erinevaid süsteeme. Minu meelest on tähtis ainult see, et ühes artiklis oleks ühes stiilis kirjed. Mina kasutan küll alati ühes stiilis kirjed, aga minu meelest ei saa teistel keelata teisi stiile kasutamast. See on ainult minu arvamus. Andres 19. jaanuar 2006, kell 13.10 (UTC)
(2) Võib-olla on see jälle minu isiklik probleem ja juba lahendatud Vikipeedia kirjutatud või kirjutamata reeglitega, aga mulle ei meeldi linkimine poolelt sõnalt või teose poolelt pealkirjalt. Minu meelest muudavad sellised kirjud sõnad lugemise võrdlemisi ebamugavaks (nt kurgutuberkuloos). Teoste pealkirjadelt poleks minu meelest üldse kena linkida kui selle lingi taga ei peitu konkreetset teost käsitlev artikkel. Aga jällegi kuulaksin kohalike autoriteetide arvamust.
-- Sacerdos79 19. jaanuar 2006, kell 12.56 (UTC)
Selle kohta meil kokkulepet ei ole. Mind isiklikult linkimine poolelt sõnalt ei häiri. Tõsi küll, millegipärast ilmub link mõnikord valel kujul. Ja õigupoolest peaks programm näitama tervet sõna punase või sinisena ka juhul, kui on lingitud osa sõnast. Ma ei tea, miks ta seda ei tee.
Teoste pealkirjadelt pole ka minu arvates üldjuhul hea linkida. Võib-olla siiski tasub linkida mõnelt terminilt või nimelt, kui see on osa pealkirjast ning tekstis mujal pole neid mainitud. Neeed on lihtsalt minu arvamused. Andres 19. jaanuar 2006, kell 13.10 (UTC)
Eestikeelne Vikipeedia pole veel valmis, mistõttu on siin mitmeid lahendamata ja selgitamata probleeme. Yks nendest on ka bibliograafiliste andmete esitamise vorm. Yldiselt, jah, raamatu või muu väljaande pealkirja ei lingita. Parandasin selle ära antud artiklis. Teine on see, et me teeme vahet, kas (1) esitatakse kellegi teoste andmeid (sellisel juhul antakse yksnes pealkiri ja esmakordse ilmumise või kirjutamise aasta); või (2) bibliograafilisi andmeid (sellisel juhul viidatakse trykiväljaandele ja esitatakse ka kirjastuse andmed jm vajalik info koos ISBN numbriga, soovitavalt viimane, st värskeim ja kättesaadavaim väljaanne). --- Aga jah, jutumärkide, kursiivi, pealkirja tõlke esitamise jm bibliokirje esitamise reegleid ja andmete esitamise järjekorda jne meil ei ole veel välja töötatud. Eestis kehtestatud bibliokirje standardid oleks hea alus. Kahjuks on neid standardeid mitmeid ja erinevaid ja needki kipuvad aeg-ajalt muutuma. --Lulu 19. jaanuar 2006, kell 13.15 (UTC)
Tänan tagasiside eest. Mis puudutab viitamist, siis üritan vaadata, milline on standardite viimane seis. Ise käisin täna huvipärast üle mitmed allikad, mis puudutasid viitamist teadustöödes, aga see on küll üsna tulutu tegevus - iga ülikool ja isegi iga teaduskond aktsepteerib erinevaid reegleid. Bibliostandardid, kuigi ka muutlikud, on veidi püsivamad. Tegelen selle asjaga ja annan teada, mis tulemusteni jõudsin. -- Sacerdos79 19. jaanuar 2006, kell 17.52 (UTC)

Kõigi ennustuste kohaselt oleks pidanud valimised võitma just Larka, sest tema organisatsiooni toetus püsis jätkuvalt kõrgena.

Vaidlustan selle väite. See on vapside propaganda eneseülistus. Vallavolikogudes saavutasid ülekaalu Põllumeestekogud, Konstantin Pätsi erakond - ja maal elas siis Eesti rahva enamik. Rein Marandi on sel teemal kirjutanud oma raamatus Must-valge lipu all.

Mis tuleks Sinu arvates selle asemel kirjutada? Andres 25. märts 2006, kell 12.24 (UTC)
Ei oska praegu ex prompt öelda. Jään varem väljendatu juurde, kuid ei suuda piisavalt põhjendatud ja perfektset väljendit leida. Tolleaegne ajakirjandus - kõigi osapoolte oma - oli väga vihane oponentide vastu ja kasutas vastaste mustamiseks kõik vahendid ära. Kahtlemata sai Larka kõige rohkem toetusallkirju, kuid küsimus on selles, et need olid just toetusallkirjad (mida pidi olema kandidaadi esitamiseks 10.000) - mitte aga tegelik hääletamine. On raske uskuda, et kolm muud kandidaati poleks vajalikku toetusallkirjade arvu (10.000) kokku saanud, kuid Päts lõpetas allkirjade andmise ära (teatud mõttes temale endale kahjulik samm - ta oleks võinud uutes oludes lasta endale veel rohkem allkirju anda kui Larkale, oma populaarsuse tõestamiseks). Igatahes - antud allkirjad moodustavad tühise vähemuse hääleõiguslike kodanike üldarvust ja see arv ei ole representatiivne nagu ei ole ka Tallinn, Tartu ja Nõmme kogu Eesti suhtes (vapside eesmärgiks oli koguda võimalikult palju allkirju, aga toetusallkirjade arv ei tähenda midagi tegelike valimistulemuste suhtes).
Ühe lause pärast artiklit vaidlustada on sulaselge ülepingutamine. Võtsin kaheldava lause välja, sest tegelikult ei sisaldanud see fakti, vaid hinnangut. Kui me suudame kunagi hiljem selle asemele midagi neutraalset kirjutada, siis teeme seda. Senikaua aga jätame lause lihtsalt välja. Kusjuures juhin tähelepanu sellele, et Pätsi toetajate seisukohtadele tuginemine on sama vähe neutraalne kui vapsimeelsetele seisukohtadele tuginemine (ei pea siin konkreetselt silmas ühtegi isikut ega allikat, vaid kutsun üles valvsusele!). -- Sacerdos79 26. märts 2006, kell 08.55 (UTC)
See oli ka Tõnissoni seisukoht, kirjutatud kusagil 1934. aasta jaanuari Postimehes. Ja ka sotside seisukoht, pean tõenäoliseks.

Andres Larka juhtimisel saavutasid vabadussõjalased suurt edu jaanuaris 1934 toimunud linnade volikogude valimistel, kus jõuti absoluutse enamuseni nii Tallinna kui ka Tartu võimuorganites.

Ja ka see lause. Tallinn ja Tartu ei olnud siis veel kogu Eesti. Praegusel kujul võib jääda mulje, et Eestis teisi linnu ega muid omavalitsusi peale linnade ei olnudki.

Kas võiks sõnastada nii: Jaanuaris 1934 toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse. Andres 25. märts 2006, kell 11.57 (UTC)
Jah, võiks küll, aga minu mõte on, et enamuses volikogudes (eriti maal) nad ei saavutanud enamust.

Siin võiks kirjutada ka sellest, kuidas ta endale pettuse teel polkovniku auastme omistas. --217.159.185.18 11. juuli 2006, kell 10.37 (UTC)

Larka on ise dokumentaalselt ümber lükanud vastaste süüdistused, et ta kandis kunagi nime Larko http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s621836&nid=63692 , sellist valimisvõitluses kasutatud süüdistudt ei peaks mitte ühte tõsiseltvõetavasse --85.89.43.28 20. märts 2009, kell 18:13 (UTC)entsüklopeediasse panema.

vene armees kuni 1918. aastani Andrei Larko

Miks see üldse süüdistus on? Kui ei kandnud, siis ei kandnud. Arvan aga, et seda süüdistust ja ümberlükkamist võiks siin mainida, et asi oleks selge. Andres 20. märts 2009, kell 18:30 (UTC)
Selle lingi järgi ei saa kätte. Palun anna ajaleht, kuupäev ja lehekülg. Andres 20. märts 2009, kell 18:31 (UTC)
Link peaks töötama. Siit saab täpsemalt lugeda. Võib muidugi mainida, ey selline süüdistus oli ja, et ta lükkas selle dokumentidele tuginedes ümber. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s621836&nid=63692 Võitlus (Tallinn : 1931-1934) nr.30 | 10. märts 1934 | lk 4
Minul ei tööta, jään dea esilehele lõksu. --Improvisaator 21. märts 2009, kell 11:49 (UTC)

Jah. Palun pane see asi niimoodi sisse. Andres 21. märts 2009, kell 19:14 (UTC)


Kas see väljajäetud üldine jutt sobiks mõnda teise artiklisse? Andres 30. mai 2009, kell 07:32 (UTC)

See on vist suuremas osas artiklis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit juba kaetud? Ajal, mil seda artiklit siin sai kirjutatud, polnud vabadussõjalaste kohta veel eriti palju teavet Vikis olemas - nüüd pole seda enam tõesti siin oluline kirjutada. -- Toomas 30. mai 2009, kell 07:41 (UTC)

Marianne Larka kohta peaks eraldi artikkel olema. Andres 30. mai 2009, kell 09:57 (UTC)


Seda Vabadusristi malli kasutatakse väga umbes kohtades. Ma arvan, et selle kasutamisest võiks üldse loobuda.--WooteleF 2. august 2009, kell 16:38 (UTC)

Praegu tuleb artiklist välja, nagu ta oleks 1934 aasta otsa vangis olnud. Minu teada lasti ta varsti vabaks kui riigivanema kandidaat.


Rebis maha pildi. Tatari ja Liivalaia tänava nurgal peeti kinni Voldemar Lill, kes seal kiskus maha kuulutustahvlilt kindral A. Larka pilti. Mis veel juhtus. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr. 31, lk. 3. --IFrank (arutelu) 12. september 2013, kell 03:01 (EEST)[vasta]

Kas ta sündis 5. märtsil, nagu on avalauses, või 6. märtsil, nagu on eluloo all? --IFrank (arutelu) 13. aprill 2014, kell 02:00 (EEST)[vasta]

Kus on siin mainitud Voore mõisa? Andres (arutelu) 14. november 2014, kell 07:18 (EET)[vasta]

Riigivanema kandidaadiks olek ei tulene "umbes" (aga täpselt?) 52.000 allkirjast, vaid need sai ta juba kandidaat olles.

Pöörasin need muudatused tagasi, vaadatagu kasvõi siia.--2001:BB8:2002:3400:E0CD:5C31:7C84:F45F 26. september 2016, kell 13:41 (EEST)[vasta]
Neid toetusallkirju oli tarvis selleks, et olla valimistel üles seatud. Enne seda oldi nii-öelda kandidaadi kandidaat. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 12:28 (EEST)[vasta]
Ma sõnastasin ümber. Kui lause on ilma kontekstita kasutu, siis palun lisage konteksti. Kogu artikkel vajab rohkem konteksti ja teiste artiklitega sidumist. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 12:57 (EEST)[vasta]
Konteksti nappus on kogu artikli puudus. Lisan, et lausete kustutamine selle põhjendusega ei ole konstruktiivne. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 13:07 (EEST)[vasta]

Mis tähendab "stratego-diplomaat"? Andres (arutelu) 26. september 2016, kell 18:40 (EEST)[vasta]

Nii nimetas see isik end ise.

Vapside kaasatundjana seadis oma kandidatuuri üles rahvusvaheline stratego-diplomaat, Jõgeval elutsev Simeon Teppich[1].

See lause on selgelt irooniline, aga esitus peaks olema neutraalne. Pole ka arusaadav, mida on öeldud. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:00 (EEST)[vasta]
Pole ka selge, kuidas see puutub artikli teemasse. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 12:57 (EEST)[vasta]
Ikka samad sõnad. Ma võtan selle siis välja. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 23:50 (EEST)[vasta]

Larka kogus 12. märtsiks 52 436 toetusallkirja (rohkem kui teised kandidaadid kokku; Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).[2]

Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 23:50 (EEST)[vasta]

  1. Tooma poeg Simeon Teppich. Rahvaleht, 15. veebruar 1934, nr. 38, lk. 7.
  2. Jaak Valge. Konstantin Päts, 12. märts ja Moskva. – Tuna, 2007, nr 2, lk 45.