Arutelu:Alus (filosoofia)

Lisada tuleks kindlasti jaotised "alus kui logos" ja "küllaldase aluse seadus". --Kamma 24. märts 2006, kell 12.32 (UTC)

Arvan, et võiks teha ühe lingi "põhjendi" alla. See on minu meelest kõige levinuma tähenduse ühemõtteline väljendus. (Kõigis teisteski tähendustes kasutatakse "aluse" asemel filosoofias tavaliselt muid sõnu. Seepärast pole ma veendunud, et on olemas selline ühine filosoofiline aluse mõiste, millest tuleks niisuguse pealkirjaga artiklis rääkida.) Selle lingi võiks teha kohe leheküljelt "alus". Andres 24. märts 2006, kell 12.49 (UTC)

Alus on minu meelest filosoofias selline sõna, mis võtab kõik need loetletud asjad (algest kuni mõtteni) kokku, lisaks sellele on alus kui mõiste filosoofias aktiivselt kasutatav ja kogu aeg mingil viisil igas traditsioonis viidatud (igasugusest materjalist vundamendid, kindel alus, millele rajatakse metafüüsika -- mistahes muude mõistete vahendusel, aga alustatakse ikkagi al(g)usest jne). Eriti huvitavad on aga veel selle sõna varjundid ja seosed eesti keeles (saksa Grund, Ursache, Anfang, inglise reason, vanakreeka logos, arche, hypokeimenon jpt sõnad on selle sõna või sama tüve tuletistega tõlgitavad). Ma püüan aegamööda siia aluse inkarnatsioone lisada. Kui arusaam väga koolkondlikuks kipub, siis tuleb muidugi see erapoolikus püüda selgelt eksplitseerida. --Kamma 24. märts 2006, kell 13.18 (UTC)

püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab

Alusest räägitakse ju ka (ja eeskätt) lokaalses mõttes, kasvõi seesama põhjend või küllaldane alus Leibnizil. Ja kõiki neid asju, mida Sa loetled, võidakse ju alusena (mitteterminoloogilises tähenduses) iseloomustada, kuid neid ei nimetata tavaliselt aluseks, näiteks archē'd (ürg)alge või alguse mõttes oleks nimetatud aluseks. Kuidas ka ei oleks, tuleb järgida, et lingid läheksid õigesse kohta. Andres 24. märts 2006, kell 13.58 (UTC)

Archō tähendab muuhulgas -- alustama. Archē võib tõlkida alguseks või aluseks. Täiesti ausalt ja filosoofiliselt. Tegemist pole millegi "ebaterminoloogilisega". Lingid aga peavad muidugi õigesse kohta minema, kuid mina ei oska neid siin süsteemis hästi jälitada. --Kamma 24. märts 2006, kell 15.45 (UTC)

Olen nõus, et seda sõna võib põhimõtteliselt niiviisi tõlkida. Mulle tundub aga, et puudub traditsioon tõlkida seda sõna näiteks (ürg)alge tähenduses "aluseks", kuigi see oleks keeleliselt võimalik. Väga sageli jäetakse ta selles tähenduses hoopis tõlkimata. Kui ei ole traditsiooni, siis pole ka terminit. Aga minu point on selles, et alus ei pea olema kõige muu alus. Andres 24. märts 2006, kell 17.52 (UTC)

Suunamine põhjenduse alt induktiivse loogika alla ei ole minu meelest õigustatud. Põhjendus ei kuulu ainult induktiivse loogika valda, pealegi on tegemist omaette mõistega. Andres 24. märts 2006, kell 12.49 (UTC)

Peaks vaatama üle, mis suunab pealkirjade alus ja alus (filosoofia) alla ning vajadusel linke korrigeerima. Andres 24. märts 2006, kell 12.52 (UTC)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Kuidas see sõna tõlgitakse teistesse keeltesse?

Viitasin juba, et erinevalt. Ladina keelde ilmselt fundamentum, saksa keelde eelkõige Grund või Boden, inglise keelde vast foundation, reason, ground. --Kamma 24. märts 2006, kell 21.21 (UTC)

Minu meelest on problemaatiline võtta aluseks (kordan tahtmatult seda sõna) eestikeelne sõna. "Eesti oma filosoofiat" ju (veel?) ei ole. Andres 25. märts 2006, kell 03.30 (UTC)

Läbi aegade on filosoofias alust või aluseid määratletud väga erinevalt ja isegi vastandlikult.

Minu meelest ei saa alguses toodud definitsiooni järgi olla mitut alust. Ja mis tähendab "aluse määratlemine"?

Aluse määratlemine viitab eri mõistetele, mida on aluse kohta kasutatud. Kui alus on määratletud archena, siis on alus selline. Kui principiumina, siis teistsugune. Aga alus on ta ikkagi. Eri inimesed võivad pidada aluseks eri asju, aga kui üks inimene midagi aluseks peab, siis ilmselt ikkagi ühte alust. Muidu poleks see ju algus. Nagu Platon Timaioses ütleb: kõige puhul on suurima tähtsusega, et alus algaks loomule vastavalt. --Kamma 24. märts 2006, kell 21.21 (UTC)

Jätad vastuseta probleemi, et alguses toodud definitsiooni järgi saab alus olla ainult ainsuses, sest muidu ta ei saa olla kõige alus. Jääb arusaamatuks, mis on "alused". Kui vastus on see, et jutt on eri asjust, mida aluseks peetakse, siis jääb arusaamatuks, miks sõna "alus" need kasutusviisid, mille kohaselt eri asjadel võib olla eri alus, siia paigutatakse.

"Aluse määratlemine" ei ole siin hästi arusaadav. Võiks ehk öelda "kuidas on alust mõistetud ja mida on alusena käsitatud". Andres 25. märts 2006, kell 03.30 (UTC)

Kasutusel on väga mitmeid mõisteid, mis on eri traditsioonides käibel aluse tähenduses:

Mis see tähendab, et mõiste on käibel aluse tähenduses? Andres 24. märts 2006, kell 18.01 (UTC)

Kas oleks parem: mõisteid, mis on eri traditsioonides määratletavad alusena? Arvan end mäletavat, et Sinu arusaam on, et sõnadel on tähendused, mõistetel on määratlused? --Kamma 24. märts 2006, kell 21.21 (UTC)

Jah, selle viimasega olen nõus. Aga pakuksin siin pigem: "eri traditsioonides käsitatakse alust (või ehk: räägitakse alusest) väga mitmete mõistete kaudu" vms. Andres 25. märts 2006, kell 03.30 (UTC)

Kas oleks mõistlik esimeste filosoofide asemel viidata mingile üldisemale artiklile nt filosoofia sünnile vms? --Kamma 24. märts 2006, kell 21.49 (UTC)

Arvan, et see küsimus laheneb siis, kui vastavad artiklid on olemas. Hiljem võib teha ümbersuunamise või linki muuta. Andres 25. märts 2006, kell 03.30 (UTC)

Kui ma tahan viidata alusele (raison), nii nagu Leibniz sellest räägib, siis kuhu ma pean viitama? Andres 31. märts 2007, kell 17:06 (UTC)

Mina arvan, et siiasamma. Võimalik, et tuleks aluse eri tähenduste kohta teha täpsemaid alamlehekülgi, aga seni, kuni neid veel pole, siis võib ikkagi siia viidata ja siia vajalikke jaotisi lisada. Mina ei oska ennustada, kuna ma ise seda artiklit jälle täiendama jõuan. --Kamma 31. märts 2007, kell 17:19 (UTC)

Viitasingi esialgu siia, aga mulle tundub nii üldine viide arusaamiseks ebapiisavana. Küllap tuleb ikkagi teha ka spetsiaalartiklid. Andres 31. märts 2007, kell 17:31 (UTC)

Leian, et täpsustusmärkus siin on ülearune. Selle lehekülje juurde ei satu ju need, kes otsivad mingit muud alust. Andres (arutelu) 9. september 2012, kell 23:27 (EEST)[vasta]

see on nüüd kustutatud--Bioneer1 (arutelu) 11. september 2012, kell 09:26 (EEST)[vasta]