Arutelu:Allkeel

No ei saa ma sellega nõus olla, et Vikipeediasse hakkavad ilmuma artiklid, mis koosnevadki praktiliselt EE definitsioonidest ja peaaegu ka originaalteksti sõnastusest. Iga teine allikas veel, aga EE on kõige otsesemalt Vikipeedia konkurent ja taoline teguviis annab Aasmäele õiguse väita Vikipeedia kohta mida iganes.

Kui see praktika jätkub, siis mina isiklikult vähemalt distantseerin ennast kõigest eestikeelsesse Vikipeediasse puutuvast. Ma olen sellele korra juba tähelepanu juhtinud, et nii ei peaks tegema, aga paistab, et see ei lähe eriti kellelegi korda. -- Toomas (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 14:12 (EEST)

Läheb ikka korda. Minu arust pole see ka sobiv. Sõnastust tuleks muuta ja sisu laiendada. --Metsavend 1. oktoober 2012, kell 17:42 (EEST)

Ma olen sellele korduvalt tähelepanu juhtinud, Epp samuti. Mis me saame ette võtta? Me ei jõua samas tempos artikleid laiendada. Tegijal on asjast teistsugune arusaam. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 17:50 (EEST)

Vaata näiteks Arutelu:Kosmetoloogia ja artikli ajalugu. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 17:52 (EEST)

Kui nii, siis tuleb korrale kutsuda ja soovitada edaspidi mitte nii teha, sest enamik adminne on selle vastu. Kui üldse ei aita, siis tuleb karmimaid meetmeid rakendada. --Metsavend 1. oktoober 2012, kell 18:01 (EEST)

Probleem on esiteks selles, et tehakse palju ning kõike jälgida, kõike toimetada ega kõigega sõdida ei jõua. Ei jõua kontrollida näiteks, kui sõna-sõnalt on refereeritud. Jälgijaid on selgelt liiga vähe. Teiseks, väga raske on kedagi veenda, kui tal on mõnes asjas põhimõtteliselt teistsugune seisukoht. Meile tundub, et nii ei ole hea teha, tema meelest just nii tulebki teha.

Peaksime siis esitama kollektiivse argumenteeritud pöördumise? Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 18:07 (EEST)

Siin on peaasjalikult tegemist ühe inimese probleemiga. Mis siin salata, ka minul on oma väljakujunenud tavad, mida ma ei taha alati muuta, aga siin on küsimus liiga oluline, sest puudutab terve eestikeelse Vikipeedia mainet. Muidugi, väga head vastuargumenti on raske leida, sest ingliskeelses Vikipeedias tehakse ka nii – tõsi küll, peamiselt vana Encyclopaedia Britannicaga, mis juba autoriõiguse alt vaba. Aga Bioneer väidab meile, et autoriõiguse küsimus polegi oluline, kui on korralikult viidatud. Ma ei tea, kas keegi teab head argumentatsiooni, millele tugineda, kui kasutaja ei saa aru maine küsimusest. Muidugi on see probleem igasuguste muude teatmike üks-ühele tsiteerimise korral, aga eriti nende teoste puhul, mida on välja andnud endine Eesti Entsüklopeediakirjastus. Minu jaoks on üldse entsüklopeedias teise teatmeteose tsiteerimine halb toon, aga millega ma seda korralikult argumenteerin? Kui keegi suudaks meie printsiibid korralikult sõnastada, siis loomulikult olen valmis neile alla kirjutama. Iseasi, kas sellest kasu on. -- Toomas (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 18:36 (EEST)

Mina olen tähelepanu juhtinud ainult korral või paaril. Ma olen mo arust soovitanud nii mitte teha. Mulle läheb ka korda. Minu arust kõik viisakad meetmed on juba ära kasutatud. Ave Maria (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 19:27 (EEST)

Arusaadavalt pean ka mina sellist kopeerimist täiesti sobimatuks ja täiesti lubamatuks, tihti ka Vikipeedia seisukohalt kõlbmatuks. See on ka muu robottegevuse kõrval üks neist põhjustest, mille pärast mul tegutsemise isu ära läks. Midagi saab ju nüüd igatahes ette võtta, kui selle suhtes mingi üksmeel on, alustuseks kas või kustutada, nagu ikka kopipeisti. Kirjastused igatahes ei luba kopeerimist ja võiksid arvatavasti Vikipeediale palju pahandust tekitada, aga ju nad siis ei pea Vikipeediat piisavalt oluliseks, et viitsiks kakelda. Lisaks Eesti Entsüklopeediakirjastuse teostele käib sama värk ju ka nt TEA entsüklopeedia ja Valguse leksikonidega. Kõigi teatmeteoste süstemaatiline ümberkirjutamine ei saa minu meelest kuidagi olla motiveeritud mahus tsiteerimine. --Epp 1. oktoober 2012, kell 20:30 (EEST)

Üks arutelu on nt siin Arutelu:Aerodünaamika. --Epp 1. oktoober 2012, kell 20:32 (EEST)

Ma teadsin, et Sina suuresti selle vastu protesteerisid, aga Sind ma pidasin juba kadunud hingeks, Epp. Arvasin, et olid alla vandunud. Selles Sinu viidatud arutelus on püüdnud Andres tõesti selgitada, aga paraku tulutult nagu näha. Ma ei tea, mis argumendid veel töötaksid peale jõumeetodite. Võin ju näiteks oma isiklikust kogemusest öelda, et TEA entsüklopeedia vältis iga hinna eest Eesti Entsüklopeedia määratlustele sarnanevaid määratlusi. Olgu seegi tõestuseks, et EE sõnastus ei ole püha ja ainuvõimalik, alati on võimalik sama asja selgitada teises sõnastuses. Pealegi nagu me kunagi artikli maagaas juures avastasime, kirjutatakse ka EE-s kummalisi ja teadlaste enamuse seisukohale vastukäivaid määratlusi. -- Toomas (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 20:49 (EEST)

Nojah, ma väsisin ära, tundsin, et ma pole kuuldav. Kahjuks need, kes MTÜ listi ei kuulu, ei näe ka paljusid asju, mis millegi tausta kujundavad. Aga no tegelikult, eks ma ikka olen sõltlane edasi, lihtsalt liiga palju tööd on praegu. --Epp 1. oktoober 2012, kell 23:13 (EEST)

Jah, ka minu vestlustest kirjastustega on välja tulnud, et välditakse väga hoolikalt teiste kopeerimist ja loomulikult ei rõõmusta keegi oma töö ja vaeva varastamise üle. Samas on jäänud mulje, et ka nende jaoks on millegi vaidlustamine enamasti liiga keeruline. --Epp 1. oktoober 2012, kell 23:13 (EEST)

No jah. Jõumeetodeid ei ole nutikas rakendada. Mulle lihtsalt tundub loogiline, et ekspertide sõnastatud definitsioonid (mitte artikli sisu) võiksid artiklit sõna-sõnalt ilustada (peaks ka JOKK olema). Aga jah, eks ses neokapitalismist mädanenud maailmas käib ikka veel konkurents, ehkki oluline peaks olema, et tarkus leviks -- vara veel; samas tahavad ka targad oma töö eest raha saada -- nõiaring. Aga OK, ma siis ei pane neid definitsioone, kui pole ilmselge, et ümbersõnastada on pigem mõttetu. Lauskustutamist mu tööde puhul on mõttetu teha, sest otse definitsioonide mahakirjutisi on suhteliselt vähe --Bioneer1 (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 21:16 (EEST)

No neid on ikka päris palju. See, et "ja" asemele on "ning" pandud, ei lähe arvesse.--Epp 1. oktoober 2012, kell 23:13 (EEST)

Kui tegu on parima võimaliku definitsiooni ja sõnastusega, siis mul selle ümberkirjutamise vastu midagi pole. Aga enamasti see pole nii. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 22:09 (EEST)

Ja see vist selgub pigem nii, et kõigepealt püüda ise sõnastada ja alles siis vaadata, mis teised ütlevad. Ja loomulikult eeldab see teema tundmist. --Epp 1. oktoober 2012, kell 23:13 (EEST)

Enne jõu kasutamise ähvardamist võiks üritada ühist konsensust luua, mida pole antud teemal suudetud teha veel. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.25.252 (arutelu • kaastöö).

Minu meelest peaks teatmeteoste definitsioone tsiteerima ainult siis, kui tegemist on vastukäivate või põhimõtteliselt erinevate lähenemistega. Näiteks, et EE ütleb seda-ja-seda, aga TEA toda vms. Eelkõige võiks püüda kaasata võõrkeelseid allikaid ja nende ning eestikeelsete abil luua Vikipeedia oma definitsiooni. Samas vahel on need tõesti väga üldised ning iga definitsioon ei vajagi minu meelest viidet.--Morel (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:25 (EEST)

kas allkeele mõiste koha pealt ei ole mingit primaarsemat olgu või eestikeelset allikat? minu meelest on eesti keele allkeelte mõiste põhiline autoriteet Tiit Hennoste. näiteks kirjatykk Tiit Hennoste (2000) Allkeeled. – T. Hennoste (toim), Eesti keele allkeeled. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Tartu: TÜ Kirjastus, 9–56). selle mugandus on haridusministeeriumi kodulehekyljel yleval (ei saanud kuidagi õiget linki kätte), ka mugandusele võib toetuda, see on ysna hea. -- Ohpuu (arutelu) 2. oktoober 2012, kell 12:34 (EEST)

---

Keeleteadlase Pille Penjami hinnangul kaldutakse Eestis võrdsustama eesti keele oskust eesti normikirjakeele oskusega. Selle üks tagajärg on, et kirjakeele normingute järgimist nõutakse teistelt ka neis suhtlussituatsioonides, mis tegelikult normikeele reeglite rakendamist ei eelda.<ref name="PP" />

Välja võetud. Andres (arutelu) 7. detsember 2017, kell 00:24 (EET)