Arutelu:Adenosiintrifosfaat

Leian, et siinse artikli nimi võiks olla "ATP". Lühendist on saanud nimi. Ivo (arutelu) 20. november 2014, kell 20:00 (EET)[vasta]

Eestikeelne lühend on ATF. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. november 2014, kell 19:13 (EET)[vasta]

Ära mõtle ise lühendeid välja! Sellist lühendit ei kasutata. Antud ühendi põhinimi on ATP. Ivo (arutelu) 21. november 2014, kell 19:16 (EET)[vasta]

Ma ei leidnud tekstist kohta, mida otsisin: ATP on polaarne molekul, mille fosfaatidepoolne ots on negatiivse laenguga. Sellepärast on ka loogiline, et ta moodustab metalliioonidega (+2) kompleksi, mis on raku jaoks tavalise pH-ga keskkonnas stabiilne ja laguneb üksnes ensüümide mõjul<<üks hea video ATP hüdrolüüsi reaktsiooni siseelust (https://www.khanacademy.org/science/biology/energy-and-enzymes/atp-reaction-coupling/v/atp-hydrolysis-mechanism). Ja alajaotuses füüsikalised ja keemilised omadused räägitakse ATP lagunemisest erineva pH-ga vesilahustes. Seal öeldakse, et ...Äärmuslike pH’ga lahustes hüdrolüüsub ATP suure kiirusega ADP-ks ja fosfaadiks (fosforhappejäägiks). Kas mõeldud on tugevalt happelisi lahuseid? Sellest järeldub et ATP-ADP ringkäik rakus oleneb stabiilsest, sobivast pH tasemest. ATP peab selleks et jõuda tervelt sihtmärgini, püsima stabiilsena ühes tükis. Kui ta laguneb suvaliselt, on ebastabiilne, siis raku energeetiline süsteem laguneb koost, rakk sureb. Seega sobivas vahemikus pH tase on raku jaoks ja eluliselt tähtis. nimelik 3. september 2018, kell 10:05 (EET)[vasta]

Lisaks on see üks fotofosforüleerimise ja raku hapnikutarbimise lõppsaadusi.

See ei kuulu minu meelest funktsiooni alla. --Andres (arutelu) 3. juuli 2022, kell 17:01 (EEST)[vasta]

Minu arvates läheb päise tekst liialt detailseks: 2. ja 3. fosfaadi sidemed on väga energiarikkad ja kergesti katkevad. Sellised asjad võiksid tulla hiljem, molekuli struktuuri osas vms. Ja see kergesti katkevad on vist natuke eksitav ka..? ATP molekul on ju rakkudes (kus tsütoplasma vesilahuse pH tase on sobilikus vahemikus 6,8 kuni 7,4) nö kineetiliselt stabiilne, olgugi et termodünaamiliselt oleks lagunemine väga soodne. Iseeneslikku lagunemist (hüdrolüüsi ilma katalüsaatoriteta st ilma ensüümide osaluseta) ei toimu, sest kõnesolevate sidemete lagundamiseks vajalik aktivatsioonienergia on liiga suur. ATP-molekuli energiarikkad sidemed katkevad üksnes ensüümide aktiivtsentrites (aktivatsioonienergiat tuuakse seal madalamale, mis vallandab hüdrolüüsi), kus nad aitavad ebasoodsaid reaktsioone kiirendada, võimalikuks teha). Sellest on kirjutatud ka tõlkeraamatus "Biokeemia lühikursus" 2016. (lk 231): Nende molekulide (ATP kaasaarvatud) kineetiline stabiilsus spetsiifiliste katalüsaatorite puudumisel on oluline bioloogilise funktsiooni seisukohalt, võimaldades ensüümidel kontrollida vaba energia vallandumist..--Nimelik (arutelu) 6. märts 2023, kell 20:32 (EET)[vasta]

Lisan täpsustuseks lausele ATP iseeneslikku lagunemist (hüdrolüüsi) rakus ei toimu, et toimub küll aga see on väga aeglane. Enne iseeneslikku lagunemist toimub ensüümide poolt juhitud hüdrolüüs. Nimelik (arutelu) 7. märts 2023, kell 19:29 (EET)[vasta]