Arutelu:Šokk
 | Šokk oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks. Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada. |
Kas verevoolutus on vere voolutamine või verevoolu puudumine? --Metsavend 20. juuni 2007, kell 19:38 (UTC)
- Mina kasutaksin verevoolutuse asemel hemodünaamika mõistet, ehk Šokk on kliiniline sündroom, mis on tekib hemodünaamika häire tagajärjel vms. Kasutatakse ka kardiovaskulaarse kollapsi mõistet. Šokk esineb ka loomadel. Joel 21. juuni 2007, kell 05:32 (UTC)
See verevoolutus on tõesti segaselt sinna lausesse saanud. Hemodünaamika on muidugi õige. Verevoolutuse kasutamine oli kantud soovist asja arusaadavamaks teha. Kardiovaskulaarne kollaps ei ole vahest kõige parem kuivõrd sellest saaks järeldada, et šokk on juhtivalt kardiovaskulaarsüsteemi põhjustatud. Järgmist rubriiki kirjutades viin parandused sisse. --Põnn 21. juuni 2007, kell 12:26 (UTC)
Kas "verevarustus" ei sobi? -- 88.196.96.185 12. juuli 2007, kell 19:47 (UTC)
Šokk on kliiniline sündroom, mis on inimkeha kõikide kudede ebapiisava verega läbivoolutamise tagajärjeks. Andud def on natuke imelik. Sisult on asi õige. Kuid viki ei peaks olema mõeldud just algklassile (vabandust väljendi pärast). Näiteks: šokk on ebapiisava verevarustuse tagajärjel tekkiv kliiniline sündroom, mida iseloomustab hüpoperfusioon, hüpoksia, ... ning mis õigeaegse ravi puudumisel võib lõppeda patsiendi surmaga.
Oluline on mainida et tegemist ei ole ainult inimesel esineva patoloogiaga. Joel 28. august 2007, kell 19:53 (UTC)
Asjatundjad aidake, kas teksti sisse võib panna interwiki linke või ei või? Küsin selle pärast, et juhul kui paigutada kõik välislinkide alla saab see rida väga pikk. --Põnn 13. juuli 2007, kell 08:54 (UTC)
- Üldiselt ei ole vaja teksti sisse iw linke panna - ikka eestikeelne sõna ära linkida ja loota, et millalgi tekib selline artikkel kah (ja küll ta tekib). Ka välislinkidesse pole neid mõtet panna. Kes väga huvi tunneb, otsib ise inglise keelsest vikist need teemad üles.--Ken 13. juuli 2007, kell 09:03 (UTC)
Miks sisukord paremas servas peab olema?--Ken 13. juuli 2007, kell 09:03 (UTC) Asetasin selle sinna rohkem kujunduslikel kaalutlustel. Loomulikult ei pea see just seal olema. See paigutus oli rohkem kunstiline mäng kui nii võib öelda --Põnn 13. juuli 2007, kell 14:52 (UTC)
Artikkel on üpris keeruline. kuigi eelistame lühendeid mitte kasutada, on siin kasutatud lausa ladinakeelset lühendit e.g. Šoki jaotamise all võiksid ehk olla siselingid? Üldse tundub nagu vajaks artikkel rohkem siselinke, kasvõi punaseid. avjoska 25. detsember 2007, kell 15:25 (UTC)
- aga samal ajal üsna arusaadavalt kirjutatud. On välditud keerulisi bioloogilisi mõttekonstruktsioone. Võtmeterminid on viidatud. Üldiseks arusaamiseks on vaja muidugi vähemalt keskkooli bioloogiat teada. Loodan, et siselingid ka ilmuvad ja välditakse lühendeid.--Hendrix 25. detsember 2007, kell 15:44 (UTC)
- Jah. Lühendeid võiks vältida, kui vähegi võimalik. "e.g." asemel peaks olema "näiteks" või "nt". Andres 28. detsember 2007, kell 08:44 (UTC)
Aga mida tähendab: "... ning nõuavad klinitsistilt hoolikat diferentsiaal diagnostikat" ?? --WikedKentaur 26. detsember 2007, kell 17:32 (UTC)
- tegelikult on üks sõna - diferentsiaaldiagnostika/eristusdiagnostika. Et eristada muudest seisundistest, peaks arst olema hästi terane. See on jutu mõte.--Hendrix 26. detsember 2007, kell 19:42 (UTC)
Kui miski siiski šokihaige uurimist iseloomustab, on selleks vahetevahel rakendatav sihiteadlik pealiskaudsus. Sellisel juhul on eesmärgiks aega kaotamata asuda elupäästvale tegevusele ja heita kõrvale kõik liigselt aega kulutavad uurmismeetodid.
- Mis see tähendab? Andres 30. detsember 2007, kell 16:12 (UTC)
- arvan, et autorid on oma sõnastusega natuke rappa läinud...--Hendrix 30. detsember 2007, kell 16:18 (UTC)
--- Asendasin diferentsiaaldignoosi eesti kaudu eristusdiagnoosiga Medicina Meditsiinisõnastikku sirvides.... kas paigutuskoht sobib ei tea- eristusdiagnoosi kasutatakse meditsiinis pidevalt.....kuna haiguslikud seisundid ja nende nimetused on paljudele tundmatud siis lisasin ka Tartu Ülikooli Kliinikumi konspektid ja õppematerjali viited....aga mäletan ka, et andmebaasi up-to-date inglise keelt valdavad arstid kohati kasutavad, nii et igaks juhuks see link ka....20.12.12 15:06 Mariina
--- Lugemiseks peale "auhinna" kätte andmist.......... Kui leidub palun abiks kasvõi 1 arsti, laboranti, bioloogi, meditsiini erialade õppejõudu, gümnaasiumi bioloogia õpetajat:
Neerude reaktsioon
Neerud on üldisest vererõhu ja vereringe regulatsioonist suuresti eraldatud. Samas on neerude reaktsioon vedelikukaole kohene. Vee ja elektolüütide eritumist vähendatakse, püüdes säilitada normaalset vererõhku. Vedeliku eritumine väheneb, kui neerupäsmakestest verd ära viivad arterioolid kontraheeruvad, tõstes niiviisi vererõhku algul neerudes ja hiljem kogu organismis. Nagu eelnevalt teistegi organite puhul viidatud, on ka neerude kompensatoorsetele võimetel piirid. Sagedasemaks šoki komplikatsiooniks oli äge neerupuudlikus. Tänu infusioonravi arengule on äge neerupuudulikkus statistilises mõttes mõnevõrra taandunud ning nüüd on esile tõusnud äge tubulonekroos. Neerude tuubulite väga intensiivselt töötavad rakud on väga tundlikud hapniku puudusele. Nende rakkude reserv on väga madal ning hapnikuvõla tingimustes rakud surevad. Organi tasandil on tegemist pöörduva protsessiga. Taastades õigel ajal hapnikuga varustamise jagunevad terveks jäänud tuubulite rakud seni kuni vigastused on parandatud. Tubulonekroos eelneb ägedale neerupuudulikkusele.
Artikli formaat kirjeldab organeid kohati nii sise- kui väliskeskkonna kaudu- võib aimata millal pakutakse organi siseste rakkude tööd ja millal väliste omi, ka võib ausalt aimata, et polegi veel ühtset teaduslikku seletust shoki- seisundi kätte saabumise kaudu---
aga Neerud ei saa olla vereringest eraldi - kas Te mõtlesite ringlussüsteemi osa RAASi (Renin-Aldosterone-Angiotensin-Systemi)? Neerud (koos peptiidide, hormoonide, valkudega, geenide, retseptoritega ) reguleerivad/määravad ära vererõhu--kui inimesele kelle vererõhk on kõrge (210/180 mmHG) siirdatakse teise inimese neer (tema vererõhk enne siirdeprotsessi oli näituseks 90/60), siis hakkab doonorneer vererõhunäitajaid reguleerima endise peremehe kaudu..... Hiljem kui viki kaudu lisandub hormoonide loetelule lisaks ka nende toime, geenid, neerukasvajad ning vähid, neeruhaigused ja lümfiringulus ning närvirakkude elu ja töö (erinevad peptiidid, valgud) siis saab avanemine toimuma hakata..... mõlen ma, aga
Peripheral blood flow is decreased during schock to preserve perfusion of brain, heart and kidneys…. http://en.wikipedia.org/wiki/Renin%E2%80%93angiotensin_system http://www.kidney.org.au/kidneydisease/howourkidneyswork/tabid/590/default.aspx Cardiology Essentials in Clinical Practice
By Gabriel A. Adelmann
Das Herz-Buch: Bypass, Ballondilatation, Stents
By Harald Lapp, Ines Härtel, Sven Becke
Congestive Heart Failure, 3e
By Jeffrey D. Hosenpud, Barry H. Greenberg
Diseases of the Kidney & Urinary Tract: Edited by Robert W. Schrier, Volume 1
By Robert W. Schrier
Anatomy Coloring Workbook, Second Edition
By Princeton Review
Handbook of Dialysis
By John T. Daugirdas, Peter G. Blake, Todd S. Ing
Essentials of Pathophysiology: Concepts of Altered Health States
By Carol M. Porth
…normally kidneys receive 22% of the cardiac output….
20.12.12 18:05 Mariina
Distributiine šokk[muuda lähteteksti]
märksõna Distributiivne šokk suunab siia, ent mitmes vikis on eraldi art, vt keelekomplekti wikidata:Q5283218--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2019, kell 14:03 (EEST)