Arutelu:Ühisloome

Ma pole nõus, et ühisloome on crowdsourcingu sisuline tõlge. Ühisloome on juba selle mingi teatud kitsendustega protsess, sest crowdsourcing ei eelda tingimata ühistegevust, vaid lihtsalt võimalust kaasa lüüa kõigil soovijatel. Ehk siis tegemist on pigem talguvormiga ja seda näitab ka artiklis toodud ingliskeelne definitsioon. --90.191.166.161 4. märts 2013, kell 16:41 (EET)[vasta]

Tõlkena on juba aastaid [1] olnud kasutusel "rahvahange", "ühisloome" on Rahvakogu spetsiifiline sõnakasutus ega sobi terminina kasutamiseks. Kuna "rahvahange" ei järgi sõnamoodustusloogikat (vrd "riigihange", mille puhul hangib riik ja mitte ei hangita riigilt, vrd ka allhange jms), siis on soovitatud vasteks hanke liiki iseloomustavat "talguhanget". --193.40.5.245 14. märts 2013, kell 12:28 (EET)[vasta]

Kui lähtuda saksa Schwarmauslagerungist, siis võiks ka eesti keeles kasutada mõnda "sülem-" liitsõna, nt "sülemhange" vms. --193.40.5.245 14. märts 2013, kell 12:32 (EET)[vasta]

Akadeemilisemates kontekstides on kasutatud "rahvahange". --90.191.166.161 21. märts 2013, kell 13:22 (EET)[vasta]

Enne Rahvakogu kasutas ERR veel terminit "rahvahange" Otsad kokku: rahva tarkus (21.12.2012). Kristjan Rebane, Jaagup Kippar ja Ants Sild kasutavad oma 2011. aasta kõrgkooli õppematerjalis "rahvahanget" Äri- ja turundustrendid uues majanduses, sama on kasutanud ka Eesti Arengufondi materjalides Neeme Raidvere [2] (21.08.2011). Minu meelest pole põhjust eelistada terminina Rahvakogust pärit ajakirjanduslikku vastet, vaid peaks kasutama seda, mis on juba varem teadlaste/ekspertide poolt nähtuse kirjeldamisel laiemas kontekstis kasutusel olnud. --90.191.166.161 21. märts 2013, kell 15:27 (EET)[vasta]

Teadusraamatukogude talvepäevadel 2012 on pakutud vasteteks veel digitalgud, digitegu, rakmepäevad, sõklategu, teadmusdoonorlus, teraleid, ivapüük, rahvahange, rahvaloomus, rahvapanu(s), ühispanu, ühistegu, ühispingutus, ühispunnitus, rahvapunnitus, ühispanustus [3]. Juhin tähelepanu, et "ühisloomet" variantide seas polegi. --193.40.5.245 23. märts 2013, kell 18:43 (EET)[vasta]

Inglise keeles on olemas ka termin co-creation, vt [4], mille kohta on ka Vikipeedia artikkel. Kui me "ühisloome" reserveerime crowdsourcingule, siis hakkavad terminid segamini minema. Rõhutan veelkord, et crowdsourcing ei eelda ühistegevust, selle sissekirjutamine terminisse on eksitav. Minu arvates võiks Vikipeedia eelistada terminitöö standardite aspektist põhjendatumaid termineid, eriti kui on olemas reaalsed valikud. --90.191.166.161 21. märts 2013, kell 15:34 (EET)[vasta]

Tõstsin Talguhanke artiklist ületoodud tekstist välja teksti Talguhanget on nimetatud ka ühisloomeks, kuid see on mõnevõrra eksitav sõnakasutus, sest talguhanke teoreetikud pigem rõhutavad iseseisvate rühmade olulisust probleemide lahendamisel ja peavad koostööle keskendumist tulemusele kahjulikuks., sest see tundub arusaamatu üledefineerimisena. Kui oleks olemas konkreetsed viited, võiks teemat edasi arendada.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. märts 2013, kell 21:05 (EET)[vasta]

Ma võin viited leida, need on olemas ka teiste keelte vikides, seega on üldteada tõde tegelikult. Minu arvates peaks selle tõttu artikli nime ära muutma. Muide, Rahvakogu enda aktivistid on otsinud ühisloome asemele korrektsemat vastet. --90.191.166.161 21. märts 2013, kell 13:22 (EET)[vasta]

Kas saksa ja inglise tõlked on definitsioonis vajalikud? Need saab ju intervikist niikuinii. --Vihelik (arutelu) 18. märts 2013, kell 09:20 (EET)[vasta]

inglise kui lingua franca peaks kindlasti olema--Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2013, kell 22:04 (EET)[vasta]

Kas igal terminil peaks olema ingliskeelne vaste? Minu meelest on ingliskeelset vastet tarvis siis, kui eestikeelne termin ei ole kindlalt juurdunud, ja siis, kui on tegu ingliskeelsele maale spetsiifilise õistega. Andres (arutelu) 19. märts 2013, kell 22:20 (EET)[vasta]

Selguse huvides võiks vähemtuntud mõiste puhul olla termin originaalkeeles, so keeles, millest on mõiste rahvusvaheliselt käibele tulnud. See keel ei pruugi alati olla inglise keel. Antud juhul lisasin kunagi seda teksti koostades ka saksakeelse termini, kuna eesti keeles ei ole ei mõiste sisu ega vastava termini suhtes veel üksmeelt.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. märts 2013, kell 23:40 (EET)[vasta]

Ma ei vaidlegi vastu, et inglise keel lingua franca on. Pidasin vaid silmas, et tõlkevasted, nii inlgise kui muud, saab artikli kõrvalt interviki linkidest. Kas peame "lingua franca" vaste ka eesti kultuuri käistlevatele mõistele lisama (nt. saun, koot)? Kuhu tõmmata piir? Minu arust pole definitsiooni tõlkimist vaja, selleks on interviki. Erandiks ehk Andruse osutatud veel juurdumata uusterminid. --Vihelik (arutelu) 19. märts 2013, kell 23:47 (EET)[vasta]

Alljärgnev arutelu on toodud üle lehelt Arutelu:Talguhange.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. märts 2013, kell 16:28 (EET)[vasta]

Kes seda terminit kasutab? Guugeldamine annab 'talguhanke' vasteks 6 ja 'ühisloome' vasteks 4100 tabamust. Iseenesest on tegu ilusa sõnaga, kuid Vikipeedia ei ole meeldib-ei meeldi stiilis väljamõeldiste eksponeerimise koht. Juhul kui on, mida ühendada, ei ole mul artiklite ühendamise vastu midagi.--Andrus Kallastu (arutelu) 14. märts 2013, kell 14:46 (EET)[vasta]

"Ühisloome" on tavakeele sõna, loomulik, et see on veebis laialdaselt esindatud, aga see ei ole sellepärast veel inglise crowdsourcing korrektne vaste. Kontekstid nagu "lavastus oli noorte poeetide ühisloome" vms. Ka oli artiklis selgelt üteldud, et crowdsourcing ei pea tähendama ühiselt millegi tegemist, vaid iga osaleja võib teha oma osa teistest täiesti sõltumatult. Seega on "ühisloome" kasutamine eksitav. --90.191.166.161 21. märts 2013, kell 13:13 (EET)[vasta]

Viisin teksti üle artiklisse ühisloome ning teen ettepaneku see leht kustutada.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. märts 2013, kell 21:08 (EET)[vasta]

Tegin ümbersuunamise. --Tiia (arutelu) 16. märts 2013, kell 21:29 (EET)[vasta]

Minu meelest on tehtud otsus ekslik. Kui mitte kasutada terminina "talguhange", siis on järgmine valik "rahvahange". "Ühisloome" pole sama, mis "rahvahange" (co-creation pole sama, mis crowdsourcing) ja neid artikleid ei saa niimoodi kokku panna. --90.191.166.161 22. märts 2013, kell 10:50 (EET)[vasta]

Võimalik, kuid Vikipeedia on teisene allikas, mis vahendab esmastes allikates olevat infot. Seega ei saa Vikipeedias olla tegemist meeldib - ei meeldi tüüpi aruteludega. Mõistet 'ühisloome' crowdsourcingu tähenduses kasutab kas siis õigesti või valesti näiteks Rahvakogu, vt http://www.rahvakogu.ee/pages/korduma-kippuvad-kusimused Mõistet 'talguhange' leiab guugeldades 13 korral, millest umbes pooled on käesolevad Vikipeedia artiklid. Ühesõnaga, see teema tuleks kusagil mujal selgeks vaielda ning seejärel viidata tulemustele.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. märts 2013, kell 16:41 (EET)[vasta]

Just. Meeldimine ja päevakajalisus ei peaks olema Vikipeedia artiklites tehtud valikute aluseks. Palun, vaata selle arutelulehe algusse. On rohkem alust kasutada terminit "rahvahange" kui "ühisloome". "Talguhange" on pakutud terminoloogiline täiendus, millega võib, aga ei pruugi nõustuda. Sellised terminite korrigeerimised pole Vikipeedias iseenesest haruldased, aga see pole hetkel peamine. On nii sisulised kui puht vormilised põhjused "rahvahanke" eelistamiseks, sh termini kasutusel olemise aeg, püsivus, akadeemiline kontekst jne. Rahvakogu kui üksainus amatööride poolt läbi viidav ja veel lõpetamata projekt pole mingi terminoloogiline autoriteet, millest lähtuvalt peaks eelistama "ühisloomet". --90.191.166.161 23. märts 2013, kell 18:19 (EET)[vasta]

Sõnaveebis on "ühisloome – toote või teenuse arendamine rahva kaasabil, hrl spetsiaalse digirakenduse vahendusel" (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/%C3%BChisloome/1).

Rahvusarhiivis on kasutusel "ühisloome" (https://www.ra.ee/kulastajale/uhisloome/).

Ainult puhtalt majanduskontekstis on "crowdsourcing (inglise) – maj rahvalt tellimine, rahvahange" (vt ametniku soovitussõnastik ja IATE). Kuriuss (arutelu) 1. september 2021, kell 21:40 (EEST)[vasta]