Arukuklane

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arukuklane
A Formica rufa sideview.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kiletiivalised Hymenoptera
Sugukond Sipelglased Formicidae
Perekond Kuklane Formica
Liik Arukuklane
Binaarne nimetus
Formica rufa

Arukuklane (ka metsakuklane, Formica rufa) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.

Arukuklane on Eestis looduskaitsealune loomaliik.

Töösipelgas võib olla 8–10 millimeetrit pikk.

Arukuklastel on võime vaenlase pihta sipelghapet pihustada. Sipelghappe eraldas esimest korda inglise loodusteadlane John Ray 1671, destilleerides suurt hulka purustatud arukuklasi.

Arukuklased toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti ümbritsevatelt puudelt korjatud lehetäidest, ehkki nad on ka raipesööjad. Sellepärast on arukuklast mõnele poole introdutseeritud loodusliku kahjuritõrje otstarbel.

Sipelgad on metsade kõige kasulikumad putukad. Nendes metsades, kus on palju sipelgapesi, ei esine kunagi paljude kahjurputukate – puude okkaid ja lehti hävitavate vaablaste, vaksikute ja öölaste masspaljunemise puhanguid. Keskmiste mõõtmetega sipelgakoloonia kaitseb metsa veerandil hektaril, aga suure, sageli kuni kahe meetri kõrguse pesa elanikud rohkem kui tervel hektaril. Nende metsade kaitseks, kus sipelgaid pole, asustatakse neid sinna kunstlikult. [1]

Arukuklase pesakuhilas on püsiv õhuniiskus. Kuhila kuju ja mõõtmed määravad pesas kindla temperatuurirežiimi ning sellepärast ei muutu pesa mõõtmed ja kuju pikka aega, kuigi pesamaterjal ringleb pidevalt: sipelgad tõstavad okkaid pesasügavusest pesa pinnale. Terves sipelgapesas ei ole kunagi hallitust, aga niipea, kui sipelgad pesa hülgavad, kasvab kogu kuhil seeneniidistikuga läbi. [1]

Elukohana eelistavad nad oma suure pesakuhila rajada territooriumile, kuhu teisi liike ei lubata, ja sissetungijatega asutakse võitlusse. Ühes pesas elab sadu tuhandeid sipelgaid. Vähemalt samas ulatuses, kui pesakuhil ulatub üle maapinna, on kuklastel ka maa sisse ehitatud keeruline käikude ja kambritega süsteem. Teiste kuklastega võrreldes on arukuklase pesa keskmise suurusega.

Üldjuhul eelistavad arukuklased elukohana puisniitu ning elavad valgusrikastes metsades ja metsaservadel, kuid nad võivad elama kolida ka aeda ja mahajäetud hoonetesse, samuti mesitarudesse. Ilumetsa sipelgaasurkonnas asub üks arukuklase koloonia sauna sõrestikseinas ja teine sellest kõigest 30 meetri kaugusel kopliaia ääres [2].

Arukuklaste hävitamine majapidamisest mürgiga on keelatud, appi tuleb kutsuda keskkonnateenistuse ekspert, kes asustab nad ümber.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Loomade elu", 3. kd., lk. 358
  2. Vaatamisväärsused Järva-Jaani vallas
  3. Kui sipelgad segavad elamist. "Loodusesõber" 3/2003

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]