Artšid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Artšid on Põhja-Kaukaasia kaguosa asustav rahvas. Nad räägivad Kagu-Dagestani keelte hulka kuuluvat artši keelt.[1]

Artšid elavad Artšibi külanõukogus. Nende elupaik asub küllaltki kõrgel mäenõlvadel ( u 2 km ü.m.p.), Kara Koisu valglas Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus. Lisaks Artšibile, mis on vanem küla, asustavad artšid veel seitset küla. Tütarkülade elanikud on seotud emakülaga sessoonsete talgutööde kaudu. Varasemal ajal elati püsivalt ainult Artšibis, kuid alates 1930. aastatest on hakatud aastaringselt elama ka endistes karjatamisega seotud ajutistes asulates. Elutingimused mägises piirkonnas on rasked. Vegetatsiooniperiood lõppeb varakult, ilmad on ka suveajal tuulised ja niisked. Loodusolud sobivad karjakasvatuseks, leidub nii vett kui rohumaid. Metsi ümbruskonnas ei ole. Artšide naabriteks samas orus on avaarid, kes elavad allavoolu külades. Rutulid elavad lõunas, teiselpool mägesid. Lakid elavad artšidest kirdes ja idas.

Artšide külad moodustavad ühtse omavalitsuse. Artšibi (Artši) külanõukogu asub Dagestanis Tšaroda rajoonis.[1] Artšide asuala läheduses asub mitu avaari küla. Alates 1960. aastast, kui artšid ühendati autotee kaudu Tsuribiga, on varasem peamine ühendustee, mägirada laki asulasse Kumuhhi, kaotanud oma tähtsuse.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kolga M.; Tõnurist I.; Vaga L.; Viikberg J. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: a/s "Nyman&Nyman LNT", 1993: 43.
  2. Кибрик, А. Е.; Кодзасов, С. В.; Оловянникова, И. П.; Самедов, Д. С. Γеографическое положение Aрчи. Опыт структурного описания арчинского языка. Том I: Лексика. Фонетика. Москва: издательство Московского университета, 1977: 5-7.

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kolga M.; Tõnurist I.; Vaga L.; Viikberg J. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: a/s "Nyman&Nyman LNT", 1993: 43