Artšid
Artšid on Põhja-Kaukaasia kaguosa asustav rahvas. Nad räägivad Kagu-Dagestani keelte hulka kuuluvat artši keelt.[1]
Artšid elavad Artšibi külanõukogus. Nende elupaik asub kõrgel mäenõlvadel (u 2 km ü.m.p), Kara Koisu valglas Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus. Lisaks Artšibile, mis on vanem küla, asustavad artšid veel seitset küla. Tütarkülade elanikud on seotud emakülaga hooajaliste talgutööde kaudu. Varem elati püsivalt ainult Artšibis, kuid alates 1930. aastatest on hakatud aastaringselt elama ka endistes karjatamisega seotud ajutistes asulates.
Elutingimused mägises piirkonnas on rasked. Vegetatsiooniperiood lõpeb varakult, ilmad on ka suveajal tuulised ja niisked. Loodusolud sobivad karjakasvatuseks, leidub nii vett kui ka rohumaid. Metsi ümbruskonnas ei ole. Artšide naabriteks samas orus on avaarid, kes elavad allavoolu külades. Rutulid elavad lõunas, teisel pool mägesid. Lakid elavad artšidest kirdes ja idas.
Artšide külad moodustavad ühtse omavalitsuse. Artšibi (Artši) külanõukogu asub Dagestanis Tšaroda rajoonis.[1] Artšide asuala läheduses asub mitu avaari küla. Alates 1960. aastast, kui artšid ühendati autotee kaudu Tsuribiga, on varasem peamine ühendustee, mägirada laki asulasse Kumuhhi, kaotanud oma tähtsuse.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Kolga M.; Tõnurist I.; Vaga L.; Viikberg J. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: a/s "Nyman&Nyman LNT", 1993: 43.
- ↑ Кибрик, А. Е.; Кодзасов, С. В.; Оловянникова, И. П.; Самедов, Д. С. Γеографическое положение Aрчи. Опыт структурного описания арчинского языка. Том I: Лексика. Фонетика. Москва: издательство Московского университета, 1977: 5-7.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kolga M.; Tõnurist I.; Vaga L.; Viikberg J. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: a/s "Nyman&Nyman LNT", 1993: 43