Arnold Oja (psühholoog)
Arnold Oja (16. veebruar 1932 Gattšina vald, Leningradi oblast – 10. detsember 2018) oli eesti loogik ja psühholoog.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Arnold Oja oli tehasetöölise poeg ja Silvia Oja abikaasa, Tõnu Oja isa.[1]
Lõpetas 1951 Tartu 6. Keskkooli, 1956 Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna. Oli 1957–1959 FAI vanemlaborant, 1959–1967 TÜ arvutuskeskuse insener, 1967–1971 aspirant, 1970–1971 lihastalitluse labori vanemteadur, 1972–1987 loogika ja psühholoogia kateedri vanemõpetaja, 1987–1990 TÜ raamatukogu tehnikainsener, 1990–1993 sporditeooria kateedri vanemõpetaja, 1995–2003 Sisekaitseakadeemia ja mitme erakõrgkooli loogika lektor, 1974–1977 ka TÜ ajalooteaduskonna prodekaan. Lugenud eksperimentaal-, üldpsühholoogia ja loogika kursusi.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurinud küberneetika, psühholoogia ja loogika rakenduslikke küsimusi. Üle 20 teadustrükise, aimeartikleid.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Küberneetika põhisuundadest (kaasautor Ülo Kaasik). Tallinn, 1963
- О способности оценки вероятностной структуры стохастических последовательностей // Психика человека и единство теории и практики. Трт, 1975.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944–1980. Tallinn: Valgus, 1987, lk 42
- Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 118
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.