Arkosoolium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Väga rikkaliku kujundusega cubiculum 4. sajandist, arkosoolium selle otsaseinas on kaunistatud Rooma maajumalanna Telluse kujutisega ja paabulinnud kannavad kristluses igavese elu sümboli tähendust

Arkosoolium (ladina keeles arcosolium sõnadest arcus 'kaar' ja solium 'iste', 'troon', hilisantiigi tekstides kasutati ka 'sark' tähenduses) on nišš-haud, kujult kaarekujulise sillusega seinanišš, mille põhja paigutatakse sarkofaag[1]. Päritolult juba eelkristlik hilisantiikse seinahaua tüüp[2]. Tuntuimad eksemplarid painevad varakristlikes katakombides ja hauakambrites (cubiculum), aga ka Bütsantsi ja Venemaa keskaegsete kirikute seintes[3].

Arkosooliume kaunistati sageli maalingutega ja sealt pärineb enamik varakristliku maalikunsti näiteid. Bütsantsi ja Venemaa keskaegses arhitektuuris kohtab arkosooliume eelkõige kloostrikirikutes, kuhu on maetud kloostrite rajajad, väljapaistvad vaimulikud, aga vahel ka valitsejad.

Hilisem kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Arkosooliumi motiivi (sark nišis, mille kohal on kaar) leiab ka renessansiajal, tüüpiliselt näiteks kirikusse maetud väljapaistvate isikute hauatähiste kujunduses. Eestis asuvatest objektidest meenutab seda kujundust Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku välisseinal ("hauanišš" alumises kolmandikus).

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]