Apollon Saarne

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Apollon Saarne (ka Spridis, Spriidis, Saarde; 28. oktoober 1906 Tallinn8. detsember 1975 Mölndal, Rootsi) oli Eesti arstiteadlane ja kirurg.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Apollon Saarne oli raamatupidaja poeg.[1]

1925 lõpetas ta Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi, 1931 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1939 täiendas ta end Budapestis.[1]

Üliõpilasena oli Saarne 1928 TÜ II sisekliiniku abiassistent, 1930–33 närvikliiniku assistent kohusetäitja ning kliiniku füsikaalse ravi kabineti juhataja, 1933–40 Tallinna Keskhaigla kirurg, 1940–44 Haapsalus Lääne Maakonnahaigla juhataja ja kirurg. 1944 läks ta Rootsi, kus oli 1945–47 Luleå ja 1947–49 Gällivare haigla kirurg. 1957 omandas ta Göteborgis Sahlgrenska Ülikooli haiglas narkoosiarsti eriala. 1958–71 töötas ta peamiselt Vänersborgi keskhaiglas, sh aastast 1958 narkoosi ja intensiivravi osakonna ülemarstina, 1971–75 (pensionärina) Göteborgi Ülikooli kirurgiakliiniku eksperimentaalkirurgia assistent. 1972. aastal sai temast Göteborgi Ülikooli audoktor.[1]

Apollon Saarne oli ÜS Raimla vilistlane.[viide?]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Saarne kirjutas uurimusi tehisneeru, narkoosi ja intensiivravi kohta. Rootsis oli ta esimene, kes võttis kasutusele dialüüsiaparaadi (kunstneeru; ka patsiendi kodus). Tunnustus: Riddare av Kungliga Nordstjärneorden (Kuningliku Põhjatähe ordeni rüütel; Rootsi, 1969).[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Über den Kleinzehen-(Puusepp'schen) Reflex und seine klinische Bedeutung. // Folia Neuropathol. Est. 12 (1932)
  • Etude des variations manometriques du liquide c.-r. apres les injectios endo-veineuses des solutions salines a differentes concentrations et temperatures. // Folia Neuropathol. Est. 12 (1932)
  • Contribution al estudio las polineuriti arsenicales (kaasautor A. Ley). // Revista Cirurgica Barcelona (1932, Marzo)
  • Hemidialys i hemmet – uppmuntrande erfarenheter (kaasautorid S.-O. Isacsson, H. Krook). // Läkartidningen 66 (1969) 11
  • A new specific chemotherapy. A pilot study with an extracorporeal chamber (kaasautor). // Rev. Surg. 31 (1974) 5

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, kd II, lk 391
  • Eesti entsüklopeedia, kd 8, lk 290
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, lk 111
  • Värmlands tidningen, 3. V 1961
  • Dagens Nyheter, 27. VIII 1968; 7. II 1969; 13. XII 1975
  • Expressen, 20. VIII 1971
  • Svenska Dagbladet, 13., 14. XII 1975
  • Teataja, 20. XII 1975
  • Päevaleht, 14. XII 1975
  • Raimla Side (USA) 8, 1976
  • Vänersborgs lasarett 1879–1979. // Borås 34, 1979
  • Lääne Elu 10. I 2006
  • Eesti arsti panus ajalooline Rootsis. Eesti Päevaleht (Stockholm), 24. detsember 1975, nr 99, lk 9


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.