Anton Üksti
|
See artikkel räägib pedagoogist; kaupmehe ja kultuuritegelase kohta vaata Anton Üksti (kultuuritegelane). |
Anton Üksti (23. juuni 1888 Pöide kihelkond – 24. aprill 1942 Sevurallag, Sosva, Sverdlovski oblast) oli pedagoog ja ajaloolise Läänemaa Ühisgümnaasiumi (hilisem Haapsalu Gümnaasium) esimene direktor 1918–1940. Tänapäevane Läänemaa Ühisgümnaasium loodi 2013 Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi baasil ja tegutseb samas ajaloolises koolimajas.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1909 Kuressaare Gümnaasiumi. 1909–1910 õppis ta Peterburi ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonnas, 1910–1914 Helsingi ülikoolis. 1918 jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, 1921 omandas seal matemaatikakandidaadi kraadi kandidaaditööga „Mitmekordsete integraalide teisendamine“.[1]
1915–1918 teenis A. Üksti Vene sõjaväes, osaledes mitmete kaitserajatiste püstitamisel. Ta läbis Novgorodis inseneriväe lipnikkude kooli ja tõusis alamleitnandi aukraadini. 1919. aasta suvel teenis vabadussõjaaegses kaitseväes, täpsemalt Sõjaväe Varustusvalitsuse inseneriosakonnas.[1]
1923. aastal abiellus A. Üksti töökaaslase, õpetaja Aurelia Ükstiga (Reikmann-Grünberg, 1891–1975). Nende poeg Lembit Üksti (1927–2012) oli hilisem Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Ükstite perekond küüditati 14. juunil 1941. Tütar Eha Üksti (1924–1942) suri Siberis 8. veebruaril 1942, Anton Üksti hukati 24. aprillil 1942. Abikaasa Aurelia Üksti ja poeg Lembit Üksti elasid ränkrasked aastad Siberis üle ja tulid tagasi Eestisse.[1]
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]A. Üksti kuulus Kaitseliidu Lääne maleva juhatusse. Ta oli 1936–1940 Õpetajate Koja nõukogu liige ning 1934. aastal riigivanema ja Riigikogu valimiste Lääne-Saare ringkonnakomitee liige. Ta kuulus Eesti Rahvaerakonda. 1936. aastal kutsuti ta teenete eest rootsi gümnaasiumi arendamisel Stockholmi kuningas Gustav V vastuvõtule.[1][2]
Pedagoogiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]1914 õpetaja Pärnu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi eraprogümnaasiumis, 1918 sügisel Tapa Noorsoo Kasvatuse Seltsi gümnaasiumis.
15. detsembril määras Lääne maavalitsus A. Üksti loodavate Haapsalu Poeglaste Gümnaasiumi ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi direktoriks. Need koolid ühinesid hiljem Läänemaa Ühisgümnaasiumiks (al 1938 Haapsalu Gümnaasium). Koolijuhi pingutuste tulemusena valmis 1927. aastal Läänemaa Ühisgümnaasiumi uus koolimaja. Üksti oli ka Haapsalu Rootsi Eraühisgümnaasiumi (Haapsalu Rootsi Gümnaasium) rajaja ja juht aastatel 1930–1940. Haapsalu koolides õpetas ta matemaatikat, füüsikat, kosmograafiat ja kodanikuõpetust. Nõukogude okupatsiooni alguses, 1. augusti 1940 vabastati Anton Üksti mõlema kooli direktori ametist, ent ta jätkas õpetaja ja klassijuhatajana kuni küüditamiseni.[1][2]