Mine sisu juurde

Anne Boleyn

Allikas: Vikipeedia
Anne Boleyn

Anne Boleyn (1501 või 1507 – 19. mai 1536) oli Inglismaa kuninganna. Ta oli Henry VIII teine abikaasa ja kuninganna Elizabeth I ema.

Anne oli Wiltshire'i ja Ormondi krahvi ning Rochforti vikondi Thomas Boleyni (u 1477–1539) ja Elizabeth Howardi (u 1480–1538) tütar. Tema emapoolne vanaisa oli mõjuvõimas Inglise väejuht ja riigimees Thomas Howard, teine Norfolki hertsog. Anne'i vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühikest aega.

Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kel oli õukonnas kahtlane kuulsus, kuna ta oli maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik.

Henry VIII esimene abikaasa oli Aragóni Katariina. Henry laskis selle abielu 1533. aastal tühistada, kuna naine polnud talle poega sünnitanud ega viimase 15 aasta jooksul rasestunud. Kuningapaaril oli tütar, kellest hiljem sai kuninganna Mary I. Samal aastal abiellus Henry VIII Anne Boleyniga.

Henry VIII abielu Anne'iga, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne oli tuline kirikureformide pooldaja. Tema poliitiline mõju õukonnas oli väga suur. Teda on isegi peetud kõige mõjukamaks ja tähtsamaks Inglise kuningannaks.

Abielust sündis neli last. 7. septembril 1533 sündis tütar, kellest hiljem sai kuninganna Elizabeth I. Järgmise aasta augustis või septembris sündis poeg Henry, kes suri samal päeval. 1535 oli Anne'il nurisünnitus ja tema laps (poeg) suri. 29. jaanuaril sündis surnud poeg ja rohkem ta lapsi ei saanud. Elizabeth ei abiellunud kunagi ja tal polnud lapsi, niisiis suri Anne'i sugu temaga välja.

Anne'il raiuti pea maha; teda süüdistati riigireetmises, seksuaalses väärteos ja abieluvälises suhtes. Karistuseks oli määratud elusast peast põletamine, kuid valitseja oli suuremeelne, asendades põletamise pea maharaiumisega mõõga läbi. Seevastu naise väidetaval armukesel raiuti pea maha kirvega. Arvatakse, et need süüdistused olid Henry VIII poolt provotseeritud. Hiljem on teda nimetatud märtriks, eriti pärast John Foxe'i martüroloogiumit.

Juba samal aastal abiellus Henry kolmandat korda. Kolmas abikaasa Jane Seymour sünnitas Henryle ainsa poja, kellest sai kuningas Edward VI, ja suri ise kaks nädalat hiljem.

Henry VIII viies abikaasa oli Anne'i ema vennatütar Catherine Howard, kes samuti hukati süüdistuste tõttu abielurikkumises.

Anne Boleyni elust on kirjutatud romaane, näidendeid, teledraamasid jne. Eesti keeles on ilmunud neist näiteks Hilary Manteli romaan "Aeg äratada surnud" (Pegasus 2014).

Anne Boleyn Thomas Boleyn, esimene Wiltshire'i krahv William Boleyn
(1451–1505)
Geoffrey Boleyn (1406–1463)
Ann Hoo (1425–1484)
Margaret Butler
(u 1454–1539)
Thomas Butler, seitsmes Ormondi krahv (u 1426–1515)
Anne Hankford (u 1431–1485)
Elizabeth Howard
(suri 1538)
Thomas Howard, teine Norfolki hertsog
(1443–1524)
John Howard, esimene Norfolki hertsog (1421–1485)
Katherine Moleyns
Elizabeth Tilney
(suri 1497)
Frederick Tilney
Elisabeth Cheney (1422–1473)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]