Anempodist Sofronov

Anempodist Ivanovitš Sofronov, kirjanduslik pseudonüüm Alampa, (jakuudi keeles Анемподист Иванович Софронов; pseudonüüm jakuudi keeles Алампа; 14. november (vkj 2. november) 1886 Botorusski uluss, Jakuudi oblast – 24. oktoober 1935) oli jakuudi kirjanik (luuletaja, prosaist ja näitekirjanik), jakuudi kirjanduse rajajaid.

16-aastaselt astus ta neljaklassilisse kirikukooli, kuid pärast kaht aastat õpinguid (1902–1904) jättis kooli pooleli. 1907. aastal töötas ta ajalehe Jakutski Krai ("Якутский край") trükikojas ladujana.Aastatel 1912–1913 oli ta esimese jakuudikeelse kirjandusajakirja Sahha Sangata ("Саха саҥата", 'Jakuudi hääl') toimetajaid.

Nõukogude võimu ajal tegutses ta kultuuri valdkonnas. Aastatel 1921–1922 oli ta esimese Nõukogude-aegse jakuudikeelse ajalehe Mantšarõ ("Манчары") toimetaja. 1921. aastal sai ta teatritrupi komissariks ja 1925. aastal Jakuudi rahvusteatri esimeseks direktoriks. Ta tegutses ka teatrilavastaja ja näitlejana.

1927. aastal Sofronov represseeriti ja saadeti asumisele Arhangelski oblastisse. Sealt naasis ta 1933. aastal tuberkuloosihaigena. Suri 1935. aastal ja maeti Jakutski keskkalmistule. Rehabiliteeriti 1962. aastal.

1986. aastal lavastas Andrei Borissov Jakuudi draamateatris Nikolai Luginovi näidendi "Alampa, Alampa ...", mis käsitles Anempodist Sofronovi traagilist saatust.

Kirjanduslik tegevus

1912. aastal avaldati Alampa esimene luuletus. 1914. aastal trükiti tema esimene näidend "Djadangõ Djaakõp" ("Дьадаҥы Дьаакып" – 'vaene Jakov'). Tema näidendid on jätnud jakuudi teatri arengusse oma jälje. Alampa kirjutas ka satiirilisi jutustusi ja on tõlkinud vene kirjanduse klassikat.

Isiklikku

Tema abikaasa Jevdokija Jakovleva-Gogoleva (1891–1971) oli Jakuudi draamateatri näitleja.