Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon

Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon on dokument, mis pani aluse Ameerika Ühendriikidele.

Selle dokumendi võtsid vastu asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Ameerika Ühendriikide Kongress 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Cartale.

Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson. Õigupoolest moodustati deklaratsiooni väljatöötamiseks komisjon, kuid John Adamsi õhutusel valis komisjon Jeffersoni projekti koostama.

Iseseisvusdeklaratsioonis kuulutasid kolooniad, kes sel ajal olid sõjas oma emamaa Suurbritanniaga, end iseseisvateks ja mitte Suurbritannia osadeks. Nad õigustasid oma iseseisvumist halva valitsemisega, mis neile osaks sai George III valitsuse all, samuti sellega, et igal rahval on võõrandamatud põhiõigused, nende hulgas õigus revolutsioonile.

Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks osariigiks.

Kuigi iseseisvusdeklaratsiooni sõnastus kiideti heaks 2. juulil ja deklaratsioon ratifitseeriti 4. juulil, kirjutasid selle vastu võtnud isikud sellele alla alles 4. augustil 1776. Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastas 56 isikut, kellest noorim oli 26-aastane Edward Rutledge ja vanim 70-aastane Benjamin Franklin. Allakirjutanute seas oli ka kaks hilisemat USA presidenti: Thomas Jefferson ja John Adams.

Pärast seda, kui iseseisvusdeklaratsioon oli täitnud oma esialgse eesmärgi ja USA oli iseseisvunud, ei pööratud deklaratsioonile aastakümneid suurt tähelepanu. Kuid hiljem hakkas ta järjest tähtsamaks muutuma niihästi orjapidamise vastu kui tänapäeva inimõiguste eest võitlejate jaoks. Abraham Lincoln pidas iseseisvusdeklaratsiooni oma poliitiliste põhimõtete aluseks, millest ta lähtus orjust keelustades. USA iseseisvusdeklaratsioon on innustanud rõhutud inimeste võitlust oma õiguste suurendamise eest kõikjal maailmas.

Iseseisvusdeklaratsiooni esialgne, käsikirjaline puhtand, mida kasutati deklaratsiooni ratifitseerimisel, ei ole säilinud. Siiski on säilinud kaks mustandit ja mitukümmend vastuvõtmise järel trükitud eksemplari iseseisvusdeklaratsioonist.

Välislingid