Alma Vaarman

Allikas: Vikipeedia
Alma Vaarman, 1978

Alma Vaarman (ka Alma Vaarman-Silber; 9. september 1902 Tallinn – 20. detsember 1992 Tallinn) oli eesti kommunist.

Alma Vaarman oli illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1922. aastast ja III EKP Illegaalse kongressi delegaat.

Alma Vaarman oli aastatel 1922–1923 Töölisühisuste Kesknõukogu ja EKP Tallinna komitee liige.

Ta vangistati illegaalse riigivastase poliitilise tegevuse eest Eestis 1923. aastal ja mõisteti riigivastase tegevuse eest viieks aastaks vangi.

1929. aastal siirdus A. Vaarman NSV Liitu, kust naasis tagasi juba Eesti NSV-sse 1946. aastal.

Teenete eest Eesti kommunistlikus liikumises nimetati ta 1957. aastal personaalpensionäriks.

Alma Vaarman suri 1992. aastal ja on maetud Rahumäe kalmistule.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Kross ja Alma Vaarman, Tallinna proletaarse teatri ajaloost (1. osa). Eesti NSV Teatriühing 1957
  • Alma Vaarman, Surmast tugevam. Eesti Riiklik Kirjastus 1960, 344 lk ja 1976, 380 lk
  • Alma Vaarman, Vennad Kreuksid ja nende aeg, Eesti Raamat, 1972

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]