Mine sisu juurde

Alexander von Poehl

Allikas: Vikipeedia
Alexander von Poehl umbes 1900. aasta paiku

Alexander Wilhelm von Poehl (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Пель; 11. märts (27. veebruar vkj) 1850 Peterburi12. september (30. august vkj) 1908 Berliin, maeti Peterburis) oli saksa päritolu Venemaa farmatseut, keemik ja terapeut.[1] Tõeline riiginõunik (1896). Venemaa aadlik (1884).

Poehli suguvõsa aadlivapp. Poehl sai 1883. aastal antud Püha Vladimiri IV klassi ordeni alusel Venemaa pärusaadlikuks

Põlvnes Brandenburgist Perlebergist pärit ja XIX sajandi algul Venemaale rännanud käsitöölise suguvõsast (tema vanaisa ja vanavanaisa olid ametilt kingsepad). Tema isa oli õueapteeker Wilhelm Christoph Ehrenfried Poehl (1820−1903), ema Tartust pärit Albertine Helene Freymann (1829−1912).

Rohuteadusliku alghariduse sai isa apteegis. Õppis aastatel 18591866 Peterburis Wiedemanni gümnaasiumis, seejärel kuni 1869. aastani Reformeeritud Koolis. Lõpetas 1872. aastal Peterburi Mediko-Kirurgilise Akadeemia proviisorina. Järgmisel aastal kaitses seal farmaatsiamagistri kraadi. Seejärel tudeeris Giesseni ülikoolis keemiat ja promoveerus 1876. aastal filosoofiadoktoriks. 1880. aastal omandas Tartu ülikoolis keemiamagistri ja kaks aastat hiljem sai keemiadoktoriks.

Astus 1873. aastal Venemaa tsiviilteenistusse. Aastast 1877 oli ta Mediko-Kirurgilise Akadeemia eradotsent farmaatsia ja kohtukeemia alal. Aastast 1886 oli Keiserliku suurvürstinna Jelena Pavlovna kliinilise instituudi meditsiinilise keemia professor. Aastatel 1878−1892 oli ta meditsiininõukogu liige. Samuti oli ta põllumajanduse ja riigivarade ministeeriumi teaduskomitee eribüroo liige ja 2. Peterburi gümnaasiumi kuraator.

Avaldanud töid farmaatsiast, analüütilisest ja meditsiinilisest keemiast. Aastast 1892 ajakirja "Журнал медицинской химии и фармации" väljaandja. Oli Peterburis Vassili saarel asuva A. v. Poehli ja Poegade apteegi omanik.[1]

  • Систeматический ход анализа пшеницнаго и ржанаго зерна и муки (magistriväitekiri) (1872)
  • Enwendung optischer Hilfsmittel bei der gerichtlich chemischer Ermittelung von Pflanzengiften (doktoriväitekiri) (1876)
  • Untersuchung der Blätter von Pilokarpus officinalis (Jaborandi) in pharmacognostischen und chemischen Beziehung (magistriväitekiri) (1872)
  • Über das Vorkommen und die Bildung des Peptons ausserhalb des Verdauungsapparates und über die Rückverwaldung des Peptons in Eiweiss (doktoriväitekiri) (1882)
  • Biologisch-chemischen Eigenschaften des Mikroorganismen. − Deutsche Chem. Gs. Berichte (1886) 19
  • Immunitäts und Immunisatsionstheorien vom biologisch-chemischen Standpunkt aus. − Deutsche med. Wochenschr. (1985)
  • Die physiologische Grundlagen der Spermintheorie nebst klinischen Material zur terapeutische Verwendung des Sperminum-Poehl. SPtb, 1899

Venemaa autasud

[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaa autasud

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Пэль Алексадр Васильевич. // Энц. сл. Санкт-Петербург, 1890–1907, 45, 125–126
  • Poggendorffs biographisch-literarisches Handwörterbuch zur Geschiche der exakten Naturwissenschaften III, 1051; IV, 1176; V, 988
  • Pharmacia (1933) 1, 5–6.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  • Списокъ гражданскимъ чинамъ четвертого класса. Исправленъ по 1-е Mарта 1907 года. Lk 757.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]