Aleksei Škurin
Aleksei Škurin (vene keeles Алексей Калинникович Шкурин; 1904 Georgijevsk – ?) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja siseasjade organite juhtivtöötaja, juuniküüditamise üks läbiviijaid Eestis 1941. aastal ja Eesti kõrgemate jõustruktuuride töötajate vahistamiste korraldaja.
Škurin oli kommunistliku partei liige alates 1925. aastast ja võetud tööle NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaati (NKVD-sse) 1937. aasta augustis. Julgeoleku teenistusest vabastati ta 1953. aastal.
Koos Nõukogude invasiooniga saabus hiljemalt 1940. aasta juunis Eestisse NKVD operatiivgrupp Aleksei Škurini juhtimisel, mille esmasteks ülesanneteks oli Eesti Vabariigi jõustruktuuride juhtivametnike arreteerimine, agentuuri hoogtöökorras värbamine ning aluse panemine NKVD aparaadile. 29. augustil 1940 andis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Lavrenti Beria välja käskkirja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi organiseerimisest asukohaga Tallinnas. Rahvakomissari asetäitjaks määrati senine NKVD operatiivgrupi ülem Škurin, kellest saigi NKVD tegelik juht Eesti NSV-s.
Juuniküüditamise ettevalmistamist ja läbiviimist juhtis liiduvabariiklikul tasandil operatiivstaap (esimees: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NKGB) rahvakomissar Boris Kumm; liikmed: NKVD rahvakomissar Murro, NKGB rahvakomissari asetäitja Škurin, NKGB rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst ja NKGB osakonnaülemad Rudolf James ja Boris Gavrilevitš).