Aleksandr Grin (laevaklass)

Projekt 1430 Aleksandr Grin (vene keeles: Проект 1430, тип Александр Грин) on Nõukogude Liidus massiliselt toodetud rannikulähedaseks kasutuseks mõeldud reisilaevaklass. Selle klassi laevu kasutatakse tänini, sealhulgas Eestis.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Grini klassi laevad on mõeldud sõitudeks rannikulähedastes vetes või sadama akvatooriumis. Nende merekindlus on vaid 4 palli (või kuni 2 m) lainetust ja 6 palli tuult.

Laeva peatekile mahub projekti järgi kuni 160 reisijat ja alumisse salongi 40.

Reisilaevast valmistati 1980. aastail ka paar modifitseeritud versiooni (1430U, 14301), kuid need ei läinud masstootmisse.

Põhiandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkus: 33,3 m
Laius: 5,3 m
Süvis: 1,54 m (maksimaalne)
Veeväljasurve: 101,5 t (maksimaalne)
Mahutavus: 82 brt
Peamasinad: 2х 12Tš15/18 3D12А 300 hj
Kiirus: 14,5 s
Meeskond: 3-4
Reisijaid: 200

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Grini klassi reisilaevade valmistamist alustati 1970. aastal Hersonis, Ilitševskis ja Bakuus. Tootmine lõpetati 1984. aastal, kuid siiski valmistati üks laev veel ka 1995. aastal. Kokku on toodetud umbes 160 selle klassi laeva. Tänapäevaks on mitmed küll juba maha kantud, kuid paljud on siiski jäänud seni kasutusse.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1973–1977 toodi Tallinna-Aegna liinile 3 Aleksandr Grini klassi laeva: Kloogarand, Koplirand ja Pelgurand. Laevad kuulusid Eesti Merelaevandusele. Pärast Eesti taasiseseisvumist anti laevad üle Tallinna Linnale ja läksid Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisele. Pelgurand oli veel 1991. aastal Narva Noorte Meremeeste Klubi õppelaev, millega tehti reise Narvast Narva-Jõesuusse, kuid laev müüdi umbes 1993. aastal Venemaale (hilisem nimi Meridian). Teised kaks jätkasid suviseid liinisõite Tallinnast.

Laevade pidamine osutus turumajanduse tingimustes kalliks ja liiniliiklus kippus vahepeal soikuma. Augustis 1996 sattus Kloogarand Patareisadama juures kividele. 1997. aastal anti Kloogarand ja Koplirand üle Pirita linnaosavalitsusele, mis andis need omakorda opereerimiseks Saaremaa Laevakompaniile.

2001. aastal läks Koplirand eraomandusse ja nimetati Janicaks ning 2008. aastal Monicaks. Monica ehitati reisijaile mugavamaks ja asus hiljem liinile Kalasadam-Naissaar. Välja vahetati ka Venemaal toodetud peamasinad. 2014. aastal jäi Monica kapten vahele joobetunnustega. 2015. aastal juhtus Monicaga intsident, kui tänu merel tõusnud tormile ja läänest külglaine vältimise vajadusele tuli Naissaarelt Tallinna sõitu alustanud laeval suunduda hoopis vastulainet Paldiskisse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]