Aleksander Audova
Aleksander Audova (26. juuni (vkj)/ 3. juuli 1892 Keressaare, Vara vald, Tartumaa – 7. detsember 1932 Moskva, Vene NFSV) oli eesti bioloog.
Õppis aastatel 1902–1905 Vara vallakoolis, 1906–1912 Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja 1912–1918 (lõpetas) Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas. Oli 1919–1924 ülikooli stipendiaat, 1919–1920 füsioloogia instituudi assistent ja kaitses 1922. aastal Tartu Ülikoolis eksternina doktoriväitekirja "Võrdlevad uurimused atroofiliste lihaste keemilise koosseisu muutuse kohta".
Töötas aastal 1923 Poolas Lwówi Ülikooli juures füsioloogilise keemia alal.[1] 1924–1927 oli ta Tartus keskkooliõpetaja. 1927–1932 töötas Tartu Ülikoolis füsioloogia eradotsendina, lugedes zooloogia eriala üliõpilastele loomafüsioloogia kursust ja juhatades vastavat praktikumi. Lisaks käsitles ta soovitatavaid aineid: evolutsiooniteooriat, ökoloogiat ja närvitegevust.
1920 Kirjastusühisus Looduse asutaja koos Johannes Piiperi ja Johannes Voldemar Veskiga. 1927–1929 Tartu linnavolikogu liige. Eugeenik, ateist, esperantist, taimetoitlane.
Sotsialist, 1932 lahkus Eesti kodakondsususest ja läks Nõukogude Liitu, suri samal aastal maovähki.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema poeg oli vastupanuvõitleja ja metsavend Leo Audova.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti avalikud tegelased. Eluloolisi andmeid. Toimetanud Richard Kleis. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1932
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksander Audova Eesti biograafilises andmebaasis ISIK