Alatoitumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Alatoitumine on söömise ebaterve piiramine vähesel või suurel määral, teatud toidurühmade menüüst väljajätmine. Alatoitutakse, kuna soovitakse kaalust alla võtta või hoida kaalu väga range kontrolli all. Isegi siis, kui alatoitumine on lühiajaline, on alatoitumisel riskid. Kui see on pikaajaline, võib sellest saada söömishäire.[1]

Kuna päevane toiduenergia on väike, võib puudu jääda paljudest vajalikest toitainetest, näiteks amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidi korral võib esineda väga erinevaid vaevusi.[2]

Alatoitumise psühholoogilised tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Depressioon[muuda | muuda lähteteksti]

Alatoitumine mõjutab inimese meeleolu. Liiga vähe söövad inimesed tunnevad tihti masendust, nad ärrituvad kergelt ja on pahurad.[3]

Sundmõtted ja sundkäitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Väga sageli kaasneb alatoitumisega kalduvus sundmõtetele. See tähendab, et inimene on tavalisest paindumatum. Näiteks võib inimesel olla tung kõndida iga päev läbi kindel vahemaa või muutub asjade korrashoid ja puhtus tavapärasest olulisemaks.

Eemaletõmbumine ja enesesse tõmbumine[muuda | muuda lähteteksti]

Alatoitumine võib lühiajaliselt tekitada hea tunde, kuid kui alatoitumine jätkub, kipub inimene eemale tõmbuma ja keskendub rohkem iseendale. Seda võib selgitada aju alatoitumuse mõjudega.[4] 

Füüsilised tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Süda, vereringe ja kehatemperatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Alatoitumine võib kahjustada südant, mis muutub selle tõttu nõrgemaks. Vererõhk võib langeda eluohtlikule tasemele ja pulsi sagedus aeglustub. Halb verevarustus tekitab jalgadele külmatunnet ja haavandeid. Südamele võib mõjuda ebaregulaarne südametöö, mis võib tekitada südame seiskumise.

Suguhormoonid ja viljatus[muuda | muuda lähteteksti]

Alatoitumise tõttu lõpetab keha suguhormoonide tootmise. Seksuaalsed tunded vähenevad, naistel kaob menstruatsioon ja meestel kaovad öised seemnepursked.

Seedimine[muuda | muuda lähteteksti]

Alatoitujatel aeglustub seedetrakti töö, selle tagajärjel läbib toit seda aeglaselt ja tekitab ebamugavustunnet. Tekib suurenenud tundlikkus gaaside suhtes.[5]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Kui tegu on väga tugeva alatoitumisega, siis on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Alatoituja ravi algab haiguse teadvustamisest, inimesel peab olema motivatsioon terveneda. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, kes toetab ja aitab. Kui alatoituja õigel ajal ravi ei saa, võib see lõppeda surmaga. Alatoituja peab sööma 3–4 korda päevas õigetel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Ravi eesmärgiks on taastada normaalne kehakaal, millega kaovad ka muud haigused, mis on alatoitumisega kaasnenud. Üle 60% alatoitujatest paraneb ravi käigus täielikult.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]