Alari Janson

Alari (Papa) Janson (sündinud 31. jaanuaril 1964 Pärnus) on eesti luuletaja.

Ta on lõpetanud Pärnu 4. Keskkooli 1982. aastal. Janson teenis 1982–1984 Nõukogude armees Türkmenistanis ja Afganistanis.^[viide?]

Ta on töötanud ehitustel ja sepikojas, katlakütja ja elektriturbinistina. Elab Tootsis Pärnumaal.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tema sulest on ilmunud punkmuinasjutt "Päraküla kohatu juhtum" (2006), luulekogud "Valitud tõed" (2013) ja "Sõnaviisi" (2015), "Pöörab ära" (2017) ja "Jäljed udus" (2020). 2018 ilmus lühijuttude kogumik "Meie küla ja muud lood".

Tema luuletusi on ilmunud kogumikus "Sõnaga näkku" (2012), virtuaalluulekogus "Sahtlist Netti" (2011). Kogumikus "Pärnu Kirjarahva antoloogia 2" (2014) oli ta esindatud lühinäidendiga "Eksleja". Ta on koostanud kaks laulukogumikku: "Lõkke ääres jorisemiseks" (2005) ja "Talvised laule pimedaks ajaks" (2012).

Kõikidele raamatutele on ta ise illustratsioonid joonistanud, samuti Siljalille raamatule "Kontakt kinnitab, et osapooli on vähemalt 2". Päevalehe esseevõistlusel "Eestimaa, minu viimane kiri sulle ja kodustele" (2015) jõudis Janson "Lits Eiva" finaali.^[viide?]

Muusikaga seotud tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Alari (Papa) Janson on muusiku ja laulutekstide kirjutajana osalenud Räpits bändi 1979–1981, Rääma Blue ja Pärnu Bluusiklubi Bändi tegevuses. Koos Rääma Blue, mille enamik laule on Alari (Papa) Jansoni tehtud ja Pärnu Bluusiklubi Bändiga on ta osalenud Pärnu Bluusipäevade, Emajõe Bluusi, Augustibluusi ja Etnojämmi festivalidel kui laulja ja suupillimängija. Samuti on tema lauludest kokku pandud näidend-kontsert ""Nurga" kohviku" laulud". Tema emakeelseid tekste iseloomustab teatud kurbliku alatooniga iroonia.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]