Aino Tigane
Aino Tigane (12. mai 1912 (ukj) Tartu – 12. oktoober 1991 Tallinn) oli eesti lastekirjanik ja näitleja.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aino Tigane sündis Tartus käsitöölise perekonnas. 1930. aastal lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi[1]. Aastatel 1930–1941 töötas Aino Tigane Tartus kirjastuse Loodus korrektorina. Aastatel 1941–1944 oli ta mittekoosseisuline tantsija Vanemuise balletirühmas ning näitleja 1944–1946 Vanemuises ja 1947–1948 Tallinnas Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris.
1948. aastast oli Aino Tigane kutseline kirjanik Tallinnas. Samast aastast oli ta ka Eesti NSV Kirjanike Liidu liige.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema õde oli lastekirjanik Leida Tigane. Aino Tigane oli abielus Elar Kuusiga.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Külaline metsast. Tallinn: Pedagoogiline Kirjastus 1941.
- Esimene veerandaasta. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst 1946.
- Keerdsõlm. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst 1948.
- Lugu väikesest Annest. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst 1949.
- Klassi noorim. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1950.
- Meid kutsub signaal. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1953.
- (koos Elar Kuusiga) Meie Ott. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1959.
- Eeskuju ja tagakuju. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963.
- Siledad omad, karvane võõras. Tallinn: Eesti Raamat 1972.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2010. Vaadatud 22. oktoobril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 593
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- R. Mõtus. Aino Tigase kujunemisteest. – Looming 5/1972, lk 873-875.
- H. Ernesaks. Aino Tigane 70. – Looming 4/1982, lk 573.