Aino-Eevi Lukas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aino-Eevi Lukas (29. juuli 19305. detsember 2019) oli eesti advokaat, poliitik, ratsasportlane ja tõlkija.

Lukas lõpetas 1948. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja astus Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda, kuid pärast tema isa arreteerimist 1950. aastal elas 19501955 repressioonide kartuses väljaspool Eestit, sealhulgas Moskvas ja Abhaasias, kus oli tegev ratsasportlasena, ning lõpetas ülikooli alles 1961. aastal.

Hiljem töötas ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud juriidilise komisjoni seaduseelnõude osakonnas ning 1963–68 Eesti Riiklikus Kirjastuses toimetajana ja toimetuse juhatajana. 1968–1993 tegutses ta advokaadina, samuti Tartu õigusnõuandlas.

1989. aastast kuni 17. oktoobrini 1993 oli Aino-Eevi Lukas Tartu linnavolikogu I koosseisu esimees. Eesti iseseisvumise järel osales ta Tartu linna esimese põhimääruse koostamises.

2004–19 oli ta advokaadibüroo Advocatus juhatuse liige.

2008. aastal avaldas Aino-Eevi Lukas koos Uno Lõhmuse ja Ago Pajuriga mälestusteraamatu "Kindral. Professor. Vandeadvokaat", mille pealkiri viitab Lukase isale, kes oli Eesti sõjaväe kolonel ja Nõukogude kindralmajor, tema abikaasale, kes oli õigusteaduse professor, ning talle endale.

Aino-Eevi Lukas oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal ratsaspordiga alustanud Aino-Eevi Lukas kuulus 1947–49 Eesti koondisse, 1947 ja 1949 tuli ta kõrgema ja raskema klassi takistussõidus Eesti NSV ja NSV Liidu meistriks.

1945–50 kirjutas ta pseudonüümi A. Loos all ratsaspordivõistluste ülevaateid.

1950–52 esindas ta Moskva spordiklubi Spartak ja oli samas klubis treener-ratsastaja, saades 1950 NSV Liidu karikavõistlustel 3. koha ning tulles 1950–51 Moskva meistriks. 1952–55 töötas ta samas ametis Abhaasia maaspordiühingus Kolmeurne ning tuli samadel aastatel Abhaasia ja Gruusia meistriks.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli 1950. aastal represseeritud kindralmajor Jaan Lukas, abikaasa oli õigusteadlane Ilmar Rebane.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aino-Eevi Lukas, Uno Lõhmus, Ago Pajur "Kindral. Professor. Vandeadvokaat" (Faatum, 2008; mälestusteraamat)

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud Aino-Eevi Lukas. Loomingu Raamatukogu, 9/10, 1982
  • Aleksandr Volodin, "Herzen". Tõlkinud Aino-Eevi Lukas. Lisa: kirjad Nikolai Ogarjovile ja N. Satinile. Sari "Suuri mõtlejaid". Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 148 lk

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Kollom. "Ratsanikud". Tallinn, 2017, lk 219–221

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]