Agentiivsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Agentiivsus on öeldise leksikaalne kategooria, mis tähendab, et olukorras osaleb agent ehk tegija, s.o elus, olukorra suhtes aktiivne, teadlikult toimiv ja/või seda kontrolliv osaline. [1]

Lihtsamalt öeldes on agentiivse tegevuse puhul olemas keegi aktiivne osaleja, keegi, kes seda tegevust teeb ja kontrollib. Agentiivsed verbid on eesti keeles näiteks istuma, mõtlema, jutustama. Agentiivsed situatsioonid on näiteks

Tüdruk jooksis metsas

Mart mängis jalgpalli

Ema keetis suppi.

Tegevus on mitteagentiivne, kui olukorra kontrollijat ei ole, keegi ei tee midagi, see lihtsalt on nii. Mitteagentiivsed verbid on eesti keeles näiteks tunduma, helisema, juhtuma.

Mitteagentiivseid verbe ei saa kasutada käskivas kõneviisis. Lauses Tuul puhus lehed laiali ei saa verbi puhuma kasutada käskiva kõneviisi vormis puhu, sest ei ole olukorra kontrollijat, kedagi, kes saaks puhuda või mitte puhuda, see lihtsalt on või ei ole nii. Mitteagentiivsed situatsioonid on näiteks

Tuul puhus lehed laiali

Kevadel sulas lumi ära

Väljas müristas.

Agentiivsed saavad olla ainult dünaamilised situatsioonid, kus midagi toimub. Neile vastanduvad staatilised situatsioonid. [1]

Dünaamilised situatsioonid jagunevad järgmiselt: [1]

  • agentiivsed tegevused: Mari mängis. Nad ehitasid endale maja.
  • mitteagentiivsed protsessid: Puder haudub. Tuba läheb jahedaks.
  • agentiivsed teod: Poistelt võeti viimane võimalus ära. Saabusid külalised.
  • mitteagentiivsed juhtumid: Saabus pime õhtu. Pomm plahvatas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (lk 24)