Käskiv kõneviis

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit Imperatiiv (filosoofia)

Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on käskida, keelata või lubada.

Eesmärk on suunata kuulaja mingile tegevusele.

Käskiva kõneviisi tunnused on -gu, -ku, -ge, -ke, 0 (õppigu, hakaku, õppige, hakake, vii).

Ainsuse 1. pööre puudub. 2. pöördel puudub tunnus (õpi, hakka). Kõige tavalisem on 2. pöörde kasutamine.

Käskiv kõneviis kujundab käsklause.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Käskimine ja keelamine[muuda | muuda lähteteksti]

Otsene käsk on suunatud vestluskaaslasele, mistõttu on käskival kõneviisil eesti keeles ainult ainsuse ja mitmuse 2. pööre: Jää minu juurde! Jätke mind siia! ning kuulajat kaasahaarav (inklusiivne) mitmuse 1. pööre: Olgem rõõmsad!

Eitavas kõnes käsu andmise puhul kasutatakse sõnu ära, ärge, ärgu: Ära tee! Ärge jookske üle tee! Ärgem laskem pead norgu! Ärgu nad arvaku, et pääsevad!

Käskiva kõneviisi puhul on välistatud tegumoeline passiiv. Võimalik on elusolendit märkiva subjektiga seisundipassiiv (2. isiku ja kaasahaarava mitmuse 1. isiku vormid). Et subjektisik pole aktiivne sooritaja, siis väljendavad seisundipassiivi vormid

  • harva käsku: Kella kümneks ole/saa pestud, kammitud ja hommikust söönud;
  • tavaliselt lubatushinnangulist väidet: Olge laulatatud või laulatamata, registreeritud te igatahes ei ole;
  • vormeliks saanud lauseis soovi: Ole tänatud! Ole sa õnnistatud! Olge tervitatud!

Kui käskija on rääkija[muuda | muuda lähteteksti]

  • Selliselt väljendatuna on käsk täitmisele kuuluv: Minge juba kooli! Hakka lugema!
  • Käsk võib väljendada ka soovi: Tule külla!

Kui käskija pole teada või pole oluline[muuda | muuda lähteteksti]

Kaudset või vahendatavat käsku väljendab harilikult möönev kõneviis (jussiiv), mille tunnuseks on -gu või -ku.

  • Kaudne või vahendatud käsk võib olla suunatud kõnelejalt kolmandale isikule: Ütle neile, et tulgu nad homme ise kohale. Ta tehku see ära.
  • Kaudne või vahendatud käsk võib lähtuda kolmandalt isikult. Käsu adressaadiks on lauses alusega vormistatud tegevussubjekt: Ema ütles, et mina katsugu oma raha paremini hoida. Lapsed nõudsid: tulgu sina neile õpetajaks.
  • Möönvat kõneviisi võidakse kasutada veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks käsk kuulajale. Näiteks kui lause aluseks on kuulaja tegevuse objekt: Jäägu ebaoluline märkimata. Jäägu see sinu teha.
  • Veel kasutatakse käsu andmiseks (võib väljendada ka soovi) abisõna las ja tegusõna kindlas kõneviisis: Las ta vaatab. Las nad laulavad.

Kohustatuse väljendamine pidama ja ma-infinitiivi abil[muuda | muuda lähteteksti]

  • Abiverb pidama koos tegusõna ma-infinitiiviga väljendab kohustust mittekategooriliselt. Abiverbi pidama saab kasutada erinevates pööretes ja ajavormides.
    • Ma pean vaatama
    • Sa pead vaatama
    • Ma pidin vaatama
    • Ma olen pidanud vaatama
  • Lisaks saab väljendada kohustuse mahavõtmist: Ma ei pea vaatama.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §499-501