Aerulaud

Allikas: Vikipeedia
Aerulauaga sõitjad Tartus Emajõel 2017. aasta suveõhtul
Püsti ja põlvili aerutajad aerulaudadel Tartus Emajõel 2017. aastal

Aerulaud ehk SUP-laud on kaitstud veekogul peamiselt aeru abil ja püsti seistes liikumiseks mõeldud veesõidulaud.

Inglise keelest pärineb lühend SUP (Stand Up Paddle) ehk aerusurf tähendab surfilauda ja aeru, millega surfarid lõbustavad end ajal, kui tuult ei ole.[1]

Kirjeldus ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevane laud võib olla valmistatud kõvemast materjalist või olla täispuhutav. Sellega sõidetakse nii siseveekogudel kui ka merel.

Aerusurf on veespordiharrastus, kus, kasutades aeru või käte jõudu (prone paddling), on võimalik vee peal liikuda spetsiaalsel surfilaual püsti seistes, põlvili, istuli või kõhuli.[2]

Aerulauaga liikumine on füüsiliselt raske ja head kehalist ettevalmistust nõudev liikumisharrastus. Vastutuult sõitmine sarnaneb jooksu, rattasõidu või suusatamisega mäkketõusul: mida tugevam on tuul, seda suurem on tõusunurk. Kui nimetatud alade puhul on võimalik vahepeal seisma jääda ja puhata, siis aerulauaga seda võimalust ei ole, niipea kui aerutõmbed lõppevad, keerab laud ennast ninaga allatuult.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aerulauaõistlusel

Aerulauaga sõitmine pärineb Hawaiilt.[4] Aerulauaga püstises asendis sõitmisega tegeldi juba tuhandeid aastaid tagasi ja seda on tehtud erinevates maailmajagudes, kuid tänapäevane viis ja populaarsus sai alguse 1900. aastatel Hawaiil. Esimesed märgid aerulauast ja selle versioonidest pärinevad aastatest 3000 eKr. Sellega on tegeletud näiteks Peruu, Iisraeli, Itaalia ja Hiina aladel. Tänapäevane aerulaua kasutusviis sai alguse 1940. aastatel Waikikis.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]