Adelia (ooper)

"Adelia" (originaalpealkiri itaalia keeles "Adelia, o La figlia dell'arciere" – 'Adelia ehk Amburi tütar') on Gaetano Donizetti ooper (opera seria) kolmes vaatuses Felice Romani (I ja II vaatus) ja Girolamo Maria Marini (III vaatus) libretole, mis on võetud Carlo Coccia ooperi "La figlia dell'arciere" tekstist.

Esmaettekanne toimus 11. veebruaril 1841 Rooma Teatro Apollos.

Ajalugu

Libreto tundus Donizettile vananenud, võttes arvesse parajasti moes olevaid ooperi komponeerimise põhimõtteid, kuid tellimus tuli kiiresti täita. Aja kokkuhoiu mõttes kasutas Donizetti "Gabriella di Vergy" III vaatuse muusikat, kuid komponeeris ka täiesti uusi ja originaalseid teoseid, nagu Arnoldo kabaletta I vaatuses, mis järgib Verdi muusikakeelt ning mõned võimsalt kõlavad koorid. Kriitikud arvasid pärast esietendust, et Donizetti suutis kirjutada „hulga kauniks orkestreeritud muusikat”. Teist vaatust hinnati ooperi parimaks. Lõppu vähem õnnestunuks.

Esimene etendus oli skandaalne. Ooperi ettekanne katkes mitu korda. Kuna piletisoovijaid oli palju, siis müüs impressaario neid tublisti rohkem, kui saali mahtus inimesi. Teatri ukse taha jäänud piletiomanikud korraldasid korraliku mürgli ning üritasid ooperimajja sisse pääseda. Kuid see osa publikust, kes saali pääses, võttis ooperi entusiasmiga vastu.

Hoolimata esialgsest edust vajus "Adelia" pärast kaheksat etendust Roomas ning mõnda etendust Napolis unustusehõlma. Mujal Itaalias, ega ka välismaal seda ooperit ette ei kantud. Donizetti ise pidas seda teost ebaõnnestumiseks. Ooper taaselustati alles 1997. aastal Bergamos Donizetti festivalil. On ette kantud veel Genovas (1998) ja New Yorgis kontsertetendusena (1999).

Helisalvestised on 1998. ja 2005. aastast.

Tegelased

• Carlo (bariton), Burgundia hertsog
• Oliviero (tenor), Fienna krahv
• Arnoldo (bass), Prantsuse vibulaskjate juht, hertsogi ihukaitsja
• Adelia (sopran), Arnoldo tütar
• Comino (tenor), hertsogi kammerteener
• Odetta (metsosopran), Adelia sõbranna

Rollide esmaesitajad

• Filippo Valentini (Carlo)
• Lorenzo Salvi (Oliviero)
• Ignazio Marini (Arnoldo)
• Giuseppina Strepponi (Adelia)
• Pietro Gasperini (Comino)
• Clementina Baroni (Odetta)
• Luigi Fossi (Oliviero maavalitseja)

Süžee

Tegevus toimub 14. sajandil Peronas Burgundia hertsogi residentsis. Linnakodanikud ootavad hertsogi ja tema vägede, nende seas Arnoldo, naasmist võidukast lahingust. Mõned linnakodanikud märkavad, kuidas noor krahv Oliviero lahkub salaja Arnoldo majast. Niipea, kui Arnoldo kohale jõuab öeldakse talle, et tema perekonna au on riivatud. Oliviero olevat maganud Adeliaga ning võtnud neiult süütuse. Sellest antakse teada ka Burgundia hertsog Carlole. Seadus keelab aadlikel surma ähvardusel romantilised suhted lihtrahvaga. Hertsog mõistab Oliviero selle seadusevastase tegevuse eest surma, ehkki noor krahv protesteerib, et mingit au rüvetamist polnud. Perekonna au saab taastada vaid abielludes ja seda ka Arnoldo nõuab, Ta tuletab hertsogile meelde tõotust, mille ta kunagi talle andis, täita Arnoldo mistahes soov talle osutatud teenete eest. Comino hoiatab Adeliat hertsogi plaanidest. Kavandatud pulmad lükkuvad edasi. Adelia läheb hulluks mõttest, et Oliviero võidakse tema pärast surma mõista. Kuid mõistus taastub, kui selgub, et isa on saanud aadlitiitli. See avab tee Adelia ja Oliviero abiellumiseks, mis toimub üldise juubelduse saatel.

Muusikalood

• Arnoldo kavatiin „Dalla torre ascoltate la squilla”
• Koor „Ei corre al Duca”
• Adelia kavatiin „Fui presaga; ah! tu lo vedi...”
• Ansambel „Amo, ed amata io sono”
• Koor „Di perle Andide”
• Adelia aaria „Perché non posso togliere”
• Oliviero ja Adelia duett „Tutto di te sollecito”
• Arnoldo, Adelia ja Oliviero tertsett kooriga „Sollevar la fronte ardisci?”
• Comino aaria kooriga „Sul campo dell'onor”
• Oliviero aaria kooriga „M'ingannò la mia speranza”
• Adelia aaria ja ooperi finaali ansambel kooriga „Ciel tu de' barbari”

Kirjandus

• Charles Osborne. "The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini". Portland, London, 1994
• William Ashbrook. "Donizetti and His Operas", Cambridge University Press, 1992
• BMG Ricordi. Donizetti "Adelia" CD, Milano, 1998