Aðalsýsla

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Adalsysla)

Adalsysla ehk Aðalsýsla (ka Adalsyssla[1]) on Islandi saagades mainitud maa praeguse Lääne-Eesti mandriosas. Adalsysla paiknemine on tuletatud asjaolust, et see esineb saagades koos Saaremaaga (Eysýsla) ja tegemist on tõenäoliselt otsese tõlkega Saaremaal kasutusel olnud nimest (Aðal " põhiline, pea", sýsla "maa, piirkond" – Suur maa; võrdluseks: Eysýsla sõnasõnaline tõlge on "Saaremaa"), millega tähistati nende vastas olevat mandriosa.[2] Tõnno Jonuks on pidanud tõenäoliseks, et tegu oli konkreetsemalt Läänemaa nimega,[3] Marika Mägi hinnangul tähistas see Lääne- ja Loode-Eesti ala.[4] Kuna sõna sýsla on tähistanud ka maksualust piirkonda ja saagades leidub teateid Eesti ala maksustamise kohta, siis võis Adalsysla mingil perioodil kuuluda Rootsi riigi maksualuste maade hulka.[4]

Snorri Sturlusoni 13. sajandi algul kirja pandud Ynglingite saaga kohaselt tungis oletatavasti 600. a paiku Rootsis valitsenud kuningas Ingvar oma sõjaväega Adalsyslasse ja rüüstas kohas nimega Stein (at Stein – "kivi juures"). Sinna ilmus arvukas vägi, keda saaga nimetab Sýslukind (ehk Sýsla sugu, mõnikord tõlgitud ka kui maarahvas või eestlased). Toimus lahing, kus kuningas langes ja Rootsi sõjamehed aeti põgenema. Pärast maeti Ingvar sinnasamasse merekaldale kalmukünka alla.[5][6] Raivo Palmaru hinnangul on Sturluson vanemat allikat ümber jutustades vea teinud ja tõlgendanud originaalteksti saart märkivat väljendit kivina. Palmaru arvates tähendas algse variandi saar Saaremaad ja tegevus toimus seal ning Sturluson lisas Adalsysla saagasse inspireerituna loos nimetatud Sýsla soost.[2]

Olaf Tryggvepoja saaga teatab, et jarl Eirik rüüstas 10.–11. sajandi vahetusel "kogu Adalsysla ja Eysysla ja võttis seal taanlastelt neli laeva ära ja tappis kõik pardalolijad".[7]

Njálli saaga mainib, et keegi Thorkell olevat Adalsyslas lendlohe (flugdreka) maha löönud.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist. Kirjastus Estonia, 1957. Lk 34
  2. 2,0 2,1 Raivo Palmaru. "Eesti vanimais kirjalikes allikais", lk 261–269. Keel ja Kirjandus, 1980, 5
  3. Tõnno Jonuks. "Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades". Mäetagused 23, 2005, lk 130–140
  4. 4,0 4,1 Marika Mägi. "Saaremaa – muinas- ja keskaegne Kuresaar", lk 8–26. Kogumikus Kuressaare vanem ajalugu. Koostaja Kalle Kesküla. Kuressaare Raeühing, 2015. Lk 11
  5. Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 27
  6. Huno Rätsep. Kui kaua me oleme olnud eestlased? Oma Keel, nr 14, kevad 2007. Lk 12
  7. Mägi, lk 12
  8. Tvauri, lk 28