Abrekk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Abrekk või obarg[1] on Põhja-Kaukaasia termin. See tuleb Piiblist ja tähendab heebrea keeles 'põlvitada või laskuda Jumala ette'. Enne Venemaa invasiooni Kaukaasiasse ja Põhja-Kaukaasia islamiseerumist 16.–19. sajandil, olid Põhja-Kaukaasia elanikud enamasti kristlased. Just selle pärast on tšetšeeni või inguši keeles sõna "abrekk" tähendus 'kättemaksja', tšerkessi või karatšai keeles tähendab see sõna 'uhke mees'. Kaukaasias vaid osseedi ja vene keeles on sellel sõnal negatiivne tähendus, tähendades 'bandiiti', kuid need keeled kuuluvad indoeuroopa keelte perre. Kunagi kasutati seda sõna nende kohta, kes tõotasid loobuda mis tahes rõõmudest ja olla kartmatu võitleja Jumala nimel. Abrekk loobus kõigist sidemetest sõprade ja sugulastega. Abreki elustiil hõlmas ka üksildast elu metsikus looduses ja palvetamist. Hiljem olid abrekid enamasti muslimid.

Pärast Teist maailmasõda kasutati sõna "abrekk" propagandas kui näidet nõukogudevastasest geriljast Põhja-Kaukaasias, samuti kõigi põrandaaluste kohta. Need abrekid olid laialdaselt populaarsed kui oma kodumaa ja vaeste eest võitlejad. Vanaks saades tegelesid Lõuna-Kaukaasia abrekid tavaliselt mesindusega. Enamik Ida-Kaukaasia abrekke tapeti lõppematus sõjategevuses vallutajate vastu.

Pärast Nõukogude võimu kehtestamist jätkasid abrekid võitlust anastajate vastu enamikus Tšetšeenia paikades. Tšetšeenia abrekid alustasid ülestõuse aastatel 1920–1921, 1929–1931, 1931–1939 ja viimati 1940–1944, mis viis 1944. aastal tšetšeenide ja ingušide deporteerimiseni. Viimane nõukogudevastane abrekk Tšetšeenias Hasuhha Magomadov tapeti 28. märtsil 1976 70-aastaselt. Siiski ingušist abrekki Laisat Baisarovat ei saadud kunagi kätte ja traditsioon kestis tänapäevani.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Lingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaanus Piirsalu. Tšetšeenia metsavennad tegid kagebešnikutele peavalu. Postimees. [[1]]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]