Abba Dorotheos

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Abba Dorotheos (ka Dorotheos Gazast; oletatavad eluaastad 505620) oli Palestiina aladel tegutsenud kristlik munk, keda austatakse õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 5. juunil.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Konkreetseid fakte on tema elust teada vähe. Ta oli pärit Ashqelonist ja sai hea hariduse; oma sõnul näitas ta algul õppimise vastu üles ülimat vastumeelsust, kuid tegi seejärel läbi meelemuutuse ja edaspidi lausa neelas raamatuid, veetes kogu oma vaba aja lugedes. Seetõttu tundis ta hästi nii paganlike kui ka kristlike autorite loomingut. Ka on esile tõstetud tema võimeid kõnemehena.

Millal ja miks ta täpselt kloostrisse läks, ei ole teada, kuid tema teoste põhjal võib järeldada, et eelkõige motiveeris teda soov elada täiuslikult evangeeliumi nõuetele vastavat kristlikku elu.

Ta liitus Abba Seridose kloostriga Gazas, kus elasid ka tulevased pühakud Barsonophios Suur ja Johannes Prohvet. Nende munkade käest oli Dorotheos juba varem õpetust saanud ja ilmselt just nende mõjul liitus ta selle kloostriga.

Kloostris sai Johannes Prohvetist tema vaimulik juhendaja. Umbes kümme aastat elas Dorotheos kuuletujana temaga samas kongis. Esialgu oli Dorotheose vastutusalaks kloostri külaliste eest hoolitsemine, hiljem aga kloostri haigla juhatamine.

Pärast vaga Seridose ja Johannes Prohveti surma asutas ta oma senise elupaiga lähedale uue kloostri. Oletatakse, et see sündmus toimus umbes aastal 540. Uue kloostri ülemaks jäi ta kuni oma surmani.

Tema enda esimeseks õpilaseks oli Dositheos Gazast, keda austatakse samuti pühakuna.

Õpetused[muuda | muuda lähteteksti]

Abba Dorotheos jättis endast maha 21 õpetust oma munkadele, mis on tuntud täispika pealkirja all "Meie vaga isa Abba Dorotheose südantkosutavad õpetused oma õpilastele".

Lisaks neile õpetustele moodustavad tema pärandi veel kümme lühikest läkitust ning tema küsimused pühadele Barsonophiosele ja Johannesele. Viimaste hulka kuulub 87 küsimust koos tema vaimulike juhendajate vastustega.

Need teosed moodustavad osa klassikalisest kristliku askeetika varamust ning kuuluvad ka tänapäeval õigeusu munkade ja ilmikute poolt hinnatud lugemisvara hulka.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Преподобный Авва Дорофей. Душеполезные поучения. Москва : Издательство Сретенского Монастыря, 2004.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]