Abaj

See artikkel räägib kasahhi kirjanikust; linna kohta vaata artiklit Abaj (linn)

Abaj Kunanbajev (kasutatud ka nimekuju Abai; sünninimi Ibrahim Kunanbajulõ; kasahhi Абай (Ибраhим) Кунанбайулы või Кунанбаев (Abaj (Ibrahim) Kunanbajulõ või Kunanbajev); vene Абай (Ибрагим) Кунанбаев; 10. august (vana kalendri järgi 29. juuli) 1845 Semipalatinski kubermang – 6. juuli (23. juuni) 1904 Semipalatinski kubermang) oli kasahhi kirjanik, helilooja ja valgustaja, kasahhi kirjakeele ja kirjanduse rajaja.

Abai sündis Kasahstani idaosas Šõnggõstau ahelikus praeguse Abaj oblasti Abaj rajooni Karauõli külas. Tema sündimise ajal ei kuulunud see ala veel Venemaale. Tema vanemad olid jõukas sugukonnapealik Kunanbai Uskenbajev ja tema teine naine Ulžan. Vaimsete võimete pärast sai ta hüüdnimeks Abai 'tark, taiplik'.

Lapsena õppis Abai kodus mulla juures, seejärel imaam Ahmet-Riza (Ahmed Riza) medreses ning samal ajal vene koolis Semipalatinskis (praegu Semej), mis oli võimalik isa rikkuse tõttu. Kolmeteistaastaselt hakkas ta luuletusi kirjutama. Ta luges kirglikult ning õppis tundma Euroopa klassikat. Eriti mõjutasid teda Puškin, Lermontov, Goethe ja Byron. Samuti luges ta Firdousid, Navoid, Nizamid, Fizulid, Ibn Sinat ja teisi naabermaade klassikuid.

Noorpõlve pidi Abai pühendama haldustegevusele oma hõimus. Seda tegevust ta vihkas. 1880. aastate alguses puutus ta kokku mõningate väljapaistvate vene intelligentidega, kes olid liberaalsete vaadete pärast Kasahstani asumisele saadetud. Abai vaated kujunesid lõplikult välja vestlustes nendega ja pideva enesetäiendamise käigus.

Neljakümneaastasena hakkas ta tõsiselt kirjutama. Tema luuletused, aforismid ja filosoofilised kirjutised äratasid tähelepanu ka venelaste seas. Abai mõtteluule mõjutas haritumate inimeste mõttelaadi.

Juba tema eluajal oli ta kasahhide ja naaberrahvaste seas suure au sees. Inimesed käisid kaugelt tema käest nõu küsimas ja asju arutamas.

Kaasaegsetel kasahhi kujutistel on teda kujutatud dombraga käes.

Abai sagedased rünnakud kasahhide patriarhaalse, konservatiivse ja poolfeodaalse elukorralduse ning hõimudevahelise vaenu vastu tõid talle ülemkihi seas palju vaenlasi. Teda laimati ja isegi püüti tappa.

Abai kasutas oma luuletustes, jutustustes ja muusikapalades palju žanre ja vorme, mis olid kasahhi kirjanduses ja muusikas senitundmatud.

Ta on kirjutanud palju luuletus, kolm poeemi ja valgustuslikke kirjutisi. Need levisid tema eluajal käsikirjades. Oma luuletusi tegi ta ka lauludeks.

Polüglotina tõlkis ta paljusid maailmakirjanduse klassikuid kasahhi keelde ja hoolitses uute koolide avamise eest, et maailmakultuuri pärandit laiadele rahvakihtidele kättesaadavaks teha. Muuhulgas tõlkis ta Krõlovi valme, Lermontovi luuletusi ning katkendeid Puškini "Jevgeni Oneginist".

Abai püüdis levitada kasahhide seas euroopa kultuuri ning vabaduse, vendluse ja võrdsuse ideed. Ta leidis, et ainuke võimalus tema rahva arenguks on kultuuriline ühendus Venemaaga. Ta lootis, et see viib Siiditee-äärsete rahvaste kunagiste arenenud riikide traditsiooni uuele õitselepuhkemisele. Vähemalt kujutati teda sellisena Muhtar Auezovi romaanides "Abai" ja "Abai tee", mis kuuluvad kasahhi kirjanduse paremikku.

Poeemis "Iskander" taunis ta vägivalda ja kritiseeris varjatud moel isevalitsust, vastandades Aleksander Suure ahnusele Aristotelese mõistuse. Poeemid "Masgud" ja "Lugu Azimist" kasutavad klassikalise idamaade kirjanduse motiive. Valgustuslikud "Manitsused" tugunesid valgustatud liberaalsele islamile.

Ta tegeles palju keskaegse islamifilosoofiaga.

Abai oli üks esimesi kasahhi rahvuse suurkujusid. Tänapäeva Kasahstanis on Abai saanud rahvuslikuks sümboliks. Tema nime kannab Almatõ ülikool, ooperi- ja balletiteater ning üks linn.

Abai loomingut on tõlgitud rohkem kui 60 keelde.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

"Iskander" (poeem)
"Masgud" (poeem)
"Lugu Azimist" (poeem)
"Manitsused" (valgustusliku sisuga kirjutised)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Muhtar Omarhovitš Äuezov. Abai, 1. kd, Tallinn 1950, 1960, tõlkinud Eugen Hange ja Willem Daniel.
Muhtar Omarhovitš Äuezov. Abai, 1. kd, Tallinn 1951, 1960, tõlkinud Eugen Hange, Willem Daniel ja Debora Vaarandi.
Muhtar Omarhovitš Äuezov. Abai tee, 1. kd, Tallinn 1960, tõlkinud Maret Käbin ja Hilja Välipõllu.
Muhtar Omarhovitš Äuezov. Abai tee, 2. kd, Tallinn 1960, tõlkinud Friedrich Kõlli ja Eduard Nukk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]