Aalto-1

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aalto-1
Aalto-1, flight model (2) crop.jpg
Aalto-1 mudel märtsis 2016
Operaator Aalto Ülikool
COSPAR ID 2017-036L
SATCAT 42775
Koduleht Aalto-1.fi
Kosmoseaparaadi omadused
Kuivmass 3,9 kg
Missiooni algus
Stardi aeg 03.59.00, 23. juuni 2017 (UTC)
Kanderakett PSLV-C38
Stardikompleks Satish Dhawanini kosmosekeskus
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Ekstsentrilisus 0,0015205
Periapsiid 502,7 km
Apoapsiid 523,6 km
Orbiidi kalle 97,4483°
Tiirlemisperiood 94,7 min
Epohh 15. juuli 2017
← Aalto-2
Aalto-3 →

Aalto-1 on Soome teaduslik nanosatelliit, mille ehitasid Helsingi Aalto Ülikooli õpilased.

See on kuupsatelliit. Päikese jõul töötava Aalto-1 mass on umbes 4 kg ning selle mõõtmed on 34×10×10 cm. Satelliidi eeldatav eluiga on kaks aastat. Algselt oli aparaadi orbiidile lähetamine planeeritud 2013. aastaks. Aalto-1 start toimus kanderaketiga PSLV-C38 Indiast 23. juunil 2017. Aalto-1 on esimene täielikult soomlaste juhtimisel valminud satelliit.

Projekti ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aalto-1 projekti alustati 2010. aastal, mil tehti esialgsed teostatavusuuringud. Need uuringud viidi läbi ülikooli kosmosetehnoloogiakursuse osana. 2011. aastal järgnes uurimusele esialgse disaini avaldamine. Aastal 2012 viidi läbi põhjalik disaini analüüs.[1] Projekti käigus on moodustatud Aalto Ülikooli sisene interdistsiplinaarne koostöövõrgustik. Meeskonda kuulus liikmeid viiest ülikooli osakonnast. Lisaks moodustati konsortsium, kuhu kuuluvad mitmed Soome ülikoolid ning kosmosetööstuse ettevõtted. Konsortsiumi tuumiku moodustavad Aalto Ülikool, VTT, Helsingi Ülikool, Turu Ülikool ning Soome Meteoroloogiainstituut. Lisaks tehti projekti käigus koostööd teiste riikide ülikoolidega, sealhulgas Tartu Ülikooliga.[2][3] Aparaat läbis kõik vajalikud testid, sealhulgas vibratsioonitestid, termilise vaakumi testi ning tarkvaratestid.[2][3]

Teaduslik missioon[muuda | muuda lähteteksti]

Missiooni üheks tähtsamaks eesmärgiks on testida kosmoses elektrilist päikesepurje. Aalto-1 elektrilise päikesepurje eksperimendi käigus tahetakse katsetada mitmest jätkest koosnevat päikesepurje ning testida elektrostaatilist jõudu, mida avaldab purjele ionosfäärilise plasma voog. Samuti tahetakse testida elektrostaatilist plasmapidurit. Tegemist on päikesepurje kontseptsioonil põhineva tehnoloogia, mille eesmärgiks on eemaldada satelliit pärast tööaja lõppu orbiidilt. Seda selleks, et mitte tekitada kosmoseprügi.

Esimene elektrilise päikesepurje eksperiment viidi kosmosesse ESTCube-1 pardal aastal 2013. Selle katse käigus taheti mõõta purjele mõjuvat jõudu, aga mitte satelliiti orbiidilt alla tuua. Aalto-1 purjel on pikem jätke, seega saab tekitada suuremat elektrostaatilist tõmbejõudu, mis on piisav et tuua aparaat orbiidilt alla.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Aalto-1 – Summary". Aalto.fi. 2012. arhiveeritud algsest asukohast 23.12.2014. vaadatud 23.12.2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Aalto-1 nanosatellite project". wiki.aalto.fi. vaadatud 16.12.2016.
  3. 3,0 3,1 "Aalto-1: The Finnish Student Nanosatellite". directory.eoportal.org. vaadatud 16.12.2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]