Aadu Oll

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aadu Oll (16. oktoober 1932 Käina vald, Hiiumaa29. oktoober 2003 Tallinn) oli eesti vabadusvõitleja.

Tema vanemad küüditati 1941. aasta juunis, isa hukkus vangistuses.

Aadu Oll arreteeriti 1950. aasta juulis Abhaasias Gagras ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat sunnitööd reetmise, nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest. Viibis kuus aastat Venemaa vanglates ja Magadani oblastis Orotukani sunnitöölaagris. Vabanes 1956. aasta jaanuaris.[1][2]

Ta lõpetas insenerina Üleliidulise Kaugõppe Polütehnilise Instituudi. 1970. aastal naasis Eestisse. Töötas projekteerimisasutustes andmetöötluse valdkonnas, hiljem Tallinna Pelgulinna Haigla barokambrite insenerina.[3]

Aadu Oll oli 1990. aastal Eesti Kongressi liige.

Ta oli Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu "Memento" asutajaliige ja esimene esimees, Eesti Endiste Poliitvangide Liidu esimehe asetäitja, demokraatlik-rahvuslike jõudude koostöökoja ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni liige.[4]

1995. aastast surmani oli ta Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.[3]

Aadu Oll on maetud Liiva kalmistule.[5]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aadu Oll (koostaja). Nõukogude Kaug-Põhja vangilaagrid ja Eesti poliitvangid Kolõmal. Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1999

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]