Mine sisu juurde

Aadu Kana

Allikas: Vikipeedia

Aadu Kana (sündinud 29. detsembril 1940 Tallinnas) on eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1959. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1964. aastal hüdrotehnika ja sanitaartehnika erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna.[1]

Kana spordiharrastust suunas koolis Enno Karrisoo ja Kalevi spordikoolis Heino Kruus, TPI-s mängis ta Jaroslav Dudkini juhendamisel, kergejõustikuga tegeles Aleksander Tšikini käe all, tulles krossijooksus Tallinna meistriks. Ta sai korvallis 1958. aastal Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadil pronksmedali, tuli aastatel 1961, 1962 ja 1966 TPI ning 1968 Korvalliklubi Kalevi meeskonnas Eesti meistriks, 1960, 1962, 1967 ja 1969 võitis Eesti karika. Ta sai Eesti meeskonnas seenioride MM-il aastatel 1989 ja 1991 teise, 1997 ja 2000 kolmanda, 2002 ja 2005 esimese koha ning EM-il 2006 teise, 2000 ja 2007 kolmanda koha.[2][1]

Kana oli aastatel 1980–1986 Tallinna korvpallisektsiooni esimees, 1983–1986 Korvpalliföderatsiooni presiidiumi esimehe asetäitja ja 1986–1989 esimees ning 1989–1994 Korvpalliliidu president, 1990–1994 ESK juhatuse liige. Ta asutas Eesti meistrivõistlustel kuue tugevama hulgas mänginud Metallisti meeskonna (koos Rein Järvaga), rahvaspordiklubi CAF, korvpalliklubi SAMEKO ja 1991. aastal Rahvusvahelise Seenioride Korvpalliföderatsiooni (FIMBA). 2004. aastast on ta MTÜ Esto Maxibasket juhatuse liige.[1]

Kana oli aastatel 1964–1980 tehases Metallist tehnoloogiainsener ja peainsener, 1980–1985 trusti Santehmontaaž juhataja, 1986–1987 ja 1990–1993 ehitusministri asetäitja, 1987–1989 Riikliku Ehituskomitee esimehe esimene asetäitja, 1993–2000 Keskkonnaministeeriumi ehitusosakonna juhataja, 2001–2010 AS-i Kunda Nordic Tsement vanemnõunik ja 2005–2010 Eesti Betooniühingu juhatuse liige, 2000. aastast Eesti volitatud insener. Ta on konkursi "Aasta betoonehitis" žürii esimees ja alates 2005. aastast Harku vallavolikogu liige (olnud ehitus- ja planeerimiskomisjoni esimees), Isamaa erakonna liige, on olnud Eesti maavarade komisjoni ja EKP Tallinna Linnakomitee liige.[3][4][5][1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1987 Kalevi auliige
  • 2010 Eesti Betooniühingu auliige
  • 2017 Kalevi spordihing[6]
  • 2023 Eestimaa spordihing[7]
  • Harku valla aukodanik
  • Korvpalliklubi Tallinna Kalev aupresident
  • Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu auliige
  • Tööpunalipu orden[4]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa Helgi-Mai Kana võitis Eesti meistrivõistlustel käsipallis kaks kulda, sulgpallis hõbeda ja pronksi ning korvpallis pronksmedali.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "ESBL". www.esbl.ee. Vaadatud 16. juunil 2024.
  2. Korvpalliliit, Eesti. "100 LUGU | Juubliar Aadu Kana: et tulemusi tuleks, pead suurelt mõtlema". www.basket.ee. Vaadatud 16. juunil 2024.
  3. "Mängiv mänedžer – Aadu Kana 70". Maaleht. Vaadatud 16. juunil 2024.
  4. 4,0 4,1 "Rahva Hääl (1940-1995) 11 juuni 1987 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 16. juunil 2024.
  5. "Harku Valla Teataja 11 november 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 16. juunil 2024.
  6. "Harku Valla Teataja 14 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 16. juunil 2024.
  7. Korvpalliliit, Eesti. "Eestimaa spordihing 2023 on korvpallihing Aadu Kana". www.basket.ee. Vaadatud 16. juunil 2024.