Tallinna Laevaühisus

AS Tallinna Laevaühisus
AS Tallinna Laevaühisuse sini-must-valge lipp, keskel suured kollased tähed: T, L, Ü
Asutatud	1911
Tegevus lõpetatud	1950
Peakorter	Merepuiestee 5, Tallinn
Valdkonnad	laevandus

AS Tallinna Laevaühisus oli aastatel 1911–1959 tegutsenud laevandusettevõte.

Tallinna Laevaühisus alustas tegevust kahe laevaga. Enne esimest maailmasõda arendas Tallinna Laevaühisus reisilaevandust rannasõiduliinidel (näiteks Tallinn-Pirita; 1913. aastal teenindas laevaliini viis laeva). Aastatel 1919-1922 ehitati kolm terasest mootorpurjekat: (Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa, igaüks 567,2 brt).

Tallinna Laevaühisus juhtis lisaks oma laevadele korrespondentreederina osanike laevu, esindas välismaa laevaliine ja -agentuure, tal oli Joh. Pitka ja Pojad nime all ekspedeerimisfirma ning talle kuulusid oma laevaremonditöökoda (Suur-Patarei 18/20), laevatarvete kauplus ja söeladu. Tallinna Laevaühisus ühendas lisaks aurulaevaomanikele 400-430 meremeest ning 100 töölist ja teenistujat.

Tallinna Laevaühisuse direktorid olid: Heinrich Neuhaus ja Artur Hüüs. Ühisuse juhatusse kuulusid 1937. aastal: esimees N. Neuhaus, abiks O. Diedeman ja liikmeteks H. Soo, E. Bergmann, A. Viselhaak, A. Horst, E. Maasik, A. Laane, J. Rang, E. Kristenbrunn, G. Sergo.

1940. aastal oli ettevõttel neli laeva (6207 brt), 15 laevas oldi osanikud (28 669,8 brt). 1940. aastal Tallinna Laevaühisus natsionaliseeriti, emigratsioonis püüti välismaale jäänud ühisuse laevadega pärast Nõukogude okupatsiooni jätkata tegevust Rootsis, kuid 1959. aastal jäädi pankrotti.

Laevaühisuse laevu

• aurik "Läänemaa"
• aurik "Harjumaa"
• aurik "Virumaa"
• aurik "Kodumaa"
• aurik "Vapper"
• "Mall",
• "Kajak",
• "Mai",
• "Kai",
• "Mari",
• "Olev",
• "Piret",
• "Maret",
• "Romeo",
• "Sulev",
• "Kalev",
• "Torni",
• "Vilk",
• "Pakri",
• "Apollo",
• "Venus".

Välislingid

• Tallinna Laevaühisusega seotud digiteeritud dokumente Tallinna Linnaarhiivis