Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. märts 2012, kell 01:31

Flamenko (hisp flamenco) on Andaluusia (Hispaania) päritolu muusikastiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga. Sellegipoolest on Andaluusia flamenko sünnimaa ja ühtlasi ka paik, kus seda populaarset muusikastiili kõige rohkem armastatakse ja ehedamini viljeletakse.

Flamenko sünnilugu on täis vastuolusi, sest on palju erinevaid arvamusi ja teooriaid selle tekkest, kuid ühtki neist pole suudetud ajalooliste tõendite abil lõplikult kinnitada. Sõnaraamatus RAE [1] seostatakse flamenko sündi eelkõige mustlastega, kuid enamasti olid siiski andaluuslased need, kes panid muusikastiilile aluse. Sellegipoolest ei saa kahelda mustlaste panuses hiljem kujunenud flamenkole. Kõige levinuma teooria järgi tekkis flamenko just Andaluusias välja kujunenud rahvaste segunemise tagajärjel. Oma panuse on andnud nii araablaste, kristlaste, juutide, mustlaste kui ka mõnede vähemusrahvuste kogukonnad. Kõiki eelnevalt nimetatud rahvusi on ka mujal maailmas, kuid flamenko tekkis nende koosmõjul just Andaluusias. Seetõttu võib väita, et flamenko on ehe ja algupäraselt andaluusialik rahvapärimus, sõltumata rahvuslikust kuuluvusest või usulistest tõekspidamistest.es:Flamenco

Etümoloogia

Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja juba 18. sajandi teisel poolel (tonás)es:Toná ja 18. sajandi lõpus (seguiriyas).es:Seguiriya Mõiste flamenko võeti kasutusele 19. sajandil, et koondada selle termini alla erinevad Andaluusias praktiseeritavad muusikažanrid. Sellel ajal eristus flamenko lõplikult Andaluusia folkloorist ning joonistusid välja erinevate alamstiilide kindlad iseloomulikud jooned. Sõna etümoloogia pole täpselt teada, kuid uurijad on püsitanud mitmeid hüpoteese:

Blas Infante arvas, et sõna "flamenko" on tuletatud väljendist "fellah min gueir ard", mis tähendab ilma maata moriskidest talupoegi. Domineeriva rahvuse poolt allutatud etnilised vähemused nagu mustlased ja moriskid sulandusid ühte ja hakkasid oma kurbuse väljendamiseks viljelema flamenkolaulu, mida nad tundsid oma kultuuriruumi põrmustamise pärast. Blas Infante aga ei ole oma hüpoteesi kaitseks esitanud ühtegi ajaloolist tõendit.es:Flamenco

Felipe Pedrell seostas flamenkot Flandriaga. Nimelt korraldati kuningas Carlos V-le tervituspidu ja tema auks tantsiti "flaamide stiilis". Sõna "flamenco" tähistab hispaania keeles nii muusikastiili kui ka flaami ehk Flandria elanikku, mistõttu arvati, et need on omavahel seotud. Siiski, mõiste "flamenko", mis tähistab muusika- ja tantsustiili, kujunes 19. sajandil ehk mitu sajandit pärast eelpool nimetatud sündmust.es:Flamenco

Ajalugu

Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja juba 18. sajandi teisel poolel. Seda muusikat viljeleti nii maal kui ka linnades enamasti kirjaoskamatu lihtrahva seas, kelle hulka kuulusid peamiselt andaluuslased aga ka mustlased. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, mil flamenkotantsijad-ja lauljad esinesid paljudes kohvikutes (hispaania k cafés cantantes). es:Flamenco Kitarriste ei peetud sellel ajal veel nii oluliseks, kuigi hiljem kujunesid neist tähtsad artistid, kes korraldasid isegi kitarrisoolo kontserte.

Cafés cantantes

Cafés cantantes olid kohvikud või lokaalid, kus külastaja sai üheaegselt juua ja flamenkoetendusi nautida. Enamik elanikest pidas neid amoraalseteks paikadeks ja üritas neist seetõttu eemale hoida. Kohvikute õitseng oli aastatel 1850-1920.

Fernando de Triana avaldas oma memuaarides, et juba 1842. aastal oli olemas üks café cantante, mis taasavati 1847. aastal Los Lombardose ehk lombardlaste nime all. Siiski polnud tollased žanrid ja esinejad täielikult formeerunud. 1881. aastal avas esimese õige café cantante Silverio Franconetti - laialdase repertuaari ja suure muusikalise andega laulja. Tema lokaalis konkureerisid omavahel kõik esinejad ja isegi Silveriole endale meeldis avalikult duellile kutsuda tema lokaalis viibivaid parimaid cantaore.

Cafés cantanteste moodi tulek pani aluse professionaalsete lauljate tekkele ja kohvikutest kujunes kolle, kus anti kuju flamenkokunstile. Seal said payod ehk mittemustlased (halvustav termin hispaania mustlaste keeles) mustlaste laule õppida, samal ajal kui viimased tõlgendasid omamoodi Andaluusia rahvalaule. Niimoodi laiendati pikkamööda flamenko repertuaari. Samuti aitas žanri kujundamisele kaasa publiku maitse, sest just nii jõuti tehnika ja temaatika ühtlustumiseni. es:Flamenco

Ópera flamenca

Aastatel 1920-1955 toimusid flamenko etendused flamenko ooperi (ópera flamenca) nime all hoopiski härjavõitlusareenidel ja teatrites. Selline nimevalik oli strateegiline ning majanduslikult kasulik otsus, sest ooperi eest pidi maksma 3% makse, samas kui teiste etenduste maks oli 10%. Nendel aastatel levis flamenko üle terve Hispaania ja küündis kuni peamiste suurlinnadeni üle kogu maailma. Suur publikumenu ja müügiedu tõrjusid lavadelt eemale mõned vanemad ja nn. puhtamad palod, mille koha võtsid endale kergemini vastuvõetavad palod nagu cantiñad, cantes de ida y vuelta, aga eelkõige just fandangod ja sellest erinevate artistide poolt tuletatud stiilid. Puhtusetaotlejad kritiseerisid taolist laulude kergemeelsust, aga ka falseti kasutamist ning lauludes esinevat ülemäära lõbusat ja naljatlevat alatooni.es:Flamenco

Flamenkoloogia sünd

1950ndate aastate paiku hakati avaldama esimesi antropoloogilisi ja musikoloogiaalaseid uurimusi flamenkost. 1954. aastal avaldas Hispavox esimese flamenko laulude antoloogia (Antología del Cante Flamenco). Juba aasta hiljem avaldas Anselmo González Climent essee "Flamenkoloogia" (Flamencología), kuhu olid kokku kogutud kõik teadmised ja tehnikad flamenkolaulust- ja tantsust.es:Flamenco

1956. aastal korraldati Córdobas esimene cante jondo lauluvõistlus (el I Concurso Nacional de Cante Jondo de Córdoba) ja 1958. aastal loodi Jerez de la Frontera's Flamenkoloogia õppetool, mille peamisteks ülesanneteks on flamenkokunsti uurimine, säilitamine, edendamine ja kaitsmine. 1963. aastal avaldasid Córdobast pärit poeet Ricardo Molina ja Sevillast pärit cantaor Antonio Mairena uurimuse "Mundo y Formas del Cante Flamenco", mis kuulub flamenko uurijate kohustusliku kirjanduse nimekirja. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult erinevaid palosid, antakse edasi laulu ajalugu ja kaitstakse flamenko mustlaspäritolu. Väidetavalt sündis flamenko mustlaste kogukonnas, kes hoidsid seda kiivalt endale kuni hetkeni, mil nad tegid sellest oma elatusallika. Nõndsamuti eristatakse raamatus "suurt laulu" (algselt mustlaspäritolu stiile) ja "väikest laulu" (Andaluusia ja Ladina-Ameerika päritolu stiile). Molina ja Mairena teoses tuli esmakordselt esile teooria, et flamenko juured on mustlaste kultuuris. es:Flamenco

Kaua aega ei kaheldud mairenistide (st. Mairena pooldajate) postulaadis. Hiljem hakkasid paljud teised uurijad arendama hüpoteesi, milles kaitsti flamenko Andaluusia päritolu. Kaks kõige levinumat argumenti on need, et see muusikastiil kujunes välja just Andaluusias ja selle aluslaulustiilid on tuletatud sealsest folkloorist. Tänapäeval aga on ühendatud need kaks väidet, millest on kujunenud üks kõige aksepteeritum teooria flamenko sünnist. 1950-1970. aastatel muutus flamenko pelgast edendusest suureks uurimisobjektiks. es:Flamenco

Flamenko fusioon

1970. aastal toimusid Hispaanias suured muutused sotsiaalses ja poliilises elus. Hispaania ühiskond oli juba suuresti mõjutatud Euroopast ja USAst tulnud muusikastiilidest. Teiselt poolt oli jällegi palju cantaore, kes olid üles kasvanud kuulates Antonio Mairena't, Pepe Marchena't ja Manolo Caracol'i. Nende kahe teguri koosmõjul tekkis revolutsiooniline periood, mida kutsutakse flamenko fusiooniks (Fusión Flamenca).es:Flamenco

Esile kerkisid uued artistid ja ansamblid. Smash'ile panid aluse laulja Antonio Chacón ja kitarrist Ramón Montoya, mis sillutas tee teistele uuenduste altitele muusikutele. Selle ajastu ühe kuulsama duo moodustasid Algeciras'est pärit Paco de Lucía ja San Fernandost pärit Camarón de la Isla. Nende koostöö murdis lõplikult Mairenaliku konservatiivsuse, et flamenko saaks edasi areneda. Hiljem läksid aga nende teed lahku. Camarón'ist sai legendaarne laulja, sest ta oli väga andekas ja suurepärase iseloomuga. Paco de Lucía seevastu viis flamenkos läbi totaalse muutuse ja avas selle teistele stiilidele nagu brasiilia-,araabia-ja jazzmuusika. Samuti võttis ta kasutusele uusi instrumente, näiteks põikflöödi. es:Flamenco

Uus flamenko

1980. aastatel tekkis uus Camaróni, Paco de Lucía ja Morente mõjutustega flamenkoartistide põlvkond. Eriti väljapaistvad olid ansambel Pata Negra, kes tegi bluesi ja roki mõjutustega flamenkot ning bändi Ketama Kuuba ja popmuusikast inspireeritud viisid. Sajandi viimastel kümnenditel avaldati "uue flamenko" nime jõhkralt ära kasutades palju muusikat, mis kuulus teistesse muusikastiilidesse ning mille ainus seos tõelise flamenkoga oli vokaalne tehnika või artisti mustlaspäritolu. Sellist tüüpi muusikal puudus õige flamenko rütm, helistik ja palodele iseloomulik meloodia. es:Flamenco Paljud "uue flamenko" harrastajad on mainekad lauljad, kes nimetavad flamenkoks kõike, mida nad viljelevad. Kriitikud ei ole ühel nõul, millised artistid nende hulka kuuluvad. Tuntud tänapäevased artistid on: José Mercé, El Cigala, O'Funkillo, Ojos de Brujo, Diego Carrasco, Arcángel, Miguel Poveda, Mayte Martín, Martina Heredia, Estrella Morente, jpt.

Žanrid

Flamenko koosneb kolmest suuremast ja mitmetest väiksematest rühmadest, mis ka omakorda jagunevad allrühmadeks. Kolm peamist rühma on: aluslaulustiilid (hispaania k cantes básicos), fandangod ja flamenkolikuks muudetud Andaluusia folkloori või Ladina-Ameerika päritolu žanrid. Eristatakse veel kõige vanemat, puhtamat ja autentsemat muusikat ehk "cante jondo" või "cante hondo", mille hulka kuuluvad kõik stiilipuhtad flamenkožanrid. es:Flamenco

Aluslaulustiilid

Aluslaulustiilid ehk cantes básicos jagunevad kuude gruppi: [2]

flamenko-romansid (romances flamencos)
tonás
seguiriyas või siguiriyas
soleares
cantiñas
tangos

Cantes básicos jagunevad omakorda allstiilideks. Järgnevas loetelus on ära toodud nende alljaotused.

Tonás:

toná
carcelera
debla
martinete

Seguiriyas:

seguiriyas
liviana
serrana

Soleares:

soleares
polo
caña
alboreá
peteneras
soleá por bulerías
bulerías

Cantiñas:

cantiñas
alegrías
caracoles
mirabrás
romeras
cantiñas del Pinini
cante de las Mirris
la contrabandista
cantiñas de Córdoba

Tangos:

tangos
tanguillos
tientos
marianas

Fandangod

Fandangod ja selle derivaadid jaotuvad järgmiselt:

regionaalsed fandangod (fandangos locales),
Málaga laulud (cantes de Málaga),
Granada laulud (cantes de Granada),
kaevurite laulud (cantes de las minas),
personaalsed fandangod (fandangos personales).

Regionaalsed fandangod:

Huelva
Lucena
Granada
Almería

Málaga laulud:

verdiales
rondeña
jabera
jabegotes
malagueñas

Granada laulud:

granaína
media granaína

Kaevurite laulud:

tarantas
taranto
cartagenera
mineras
levantica

Andaluusia folkloori või Ladina-Ameerika päritolu žanrid

Kolmas ehk viimane rühm jaotub nii nagu selle nimi ütleb ehk Andaluusia folkloori või Ladina-Ameerika päritolu žanriteks ehk teise nimega cantes de ida y vuelta.

Andaluusia folkloorist kujunenud stiilid on:

pregones
temporeras
saetas
campanilleros
villancicos flamencos
bamberas
nana
sevillanas
zambras
cachucha

Cantes de ida y vuelta:

guajiras
milongas
vidalita
colombiana
rumbas

Taktimõõt

Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud kolmas ja seitsmes aste. Tüüpiline on nn Andaluusia kadents, mis früügia E helistikus tähendab harmoonilist järgnevust Am – G – F – E. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst; varieeruvus saavutatakse hääletämbri ja mikrotonaalsuse abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid (nt 12/8, 6/8 + 3/4).

Sõnaseletuste loend

Palo

Palo tähendab hispaania keeles flamenko stiili või žanri. Palosi võib liigitada mitmeti olenevalt rütmist, geograafilisest päritolust või laulus kajastuvast meeleolust (tõsine või rõõmus). es:Flamenco

Muusikud

Hispaaniakeelne sõna cantante tähendab lauljat, aga meessoost flamenkolaulja spetsiifiline nimetus hispaania keeles on cantaor ja lauljanna cantaora. Tocaor viitab flamenkokitarristile, bailaor tantsijale ja bailaora tantsijannale. Teiste tantsustiilide harrastajaid kutsutakse kas bailaríniks (meessoost) või bailarinaks (naissoost).

Flamenko reisiraamatutes

19. sajandil hakkasid flamenko ja nn. mustlaskultuuri (tegelikult Andaluusia kultuuri) mõjud üle Euroopa levima, mida soodustasid romantismi ajastu reisipäevikute kirjutajad, kes idealiseerisid mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone, Andaluusia kaunist kontrastide rohket maastikku ja metsikut seiklusterohket paika. Nimelt tõmbas reisihuvilisi Andaluusiasse just oht sattuda maanteröövlite ehk bandolerode ohvriks.[3]

Flamenkoartiste

Vaata ka

Kastanjett

@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 ==Ópera flamenca==
-Aastatel 1920-1955 toimusid flamenko etendused flamenko ooperi (''ópera flamenca'') nime allhoopiski härjavõitlusareenidel ja teatrites. Selline nimevalik oli strateegiline ning majanduslikult kasulik otsus, sest ooperi eest pidi maksma 3% makse, samas kui teiste etenduste maks oli 10%. Nendel aastatel levis flamenko üle terve Hispaania ja küündis kuni peamiste suurlinnadeni üle kogu maailma. Suur publikumenu ja müügiedu tõrjusid lavadelt eemale mõned vanemad ja nn. puhtamad ''palo''d, mille koha võtsid endale kergemini vastuvõetavad ''palo''d nagu ''cantiña''d, ''cantes de ida y vuelta'', aga eelkõige just ''fandango''d ja sellest erinevate artistide poolt tuletatud stiilid. Puhtusetaotlejad kritiseerisid taolist laulude kergemeelsust, aga ka falseti kasutamist ning lauludes esinevat ülemäära lõbusat ja naljatlevat alatooni.[[:es:Flamenco]]
+Aastatel 1920-1955 toimusid flamenko etendused flamenko ooperi (''ópera flamenca'') nime all hoopiski härjavõitlusareenidel ja teatrites. Selline nimevalik oli strateegiline ning majanduslikult kasulik otsus, sest ooperi eest pidi maksma 3% makse, samas kui teiste etenduste maks oli 10%. Nendel aastatel levis flamenko üle terve Hispaania ja küündis kuni peamiste suurlinnadeni üle kogu maailma. Suur publikumenu ja müügiedu tõrjusid lavadelt eemale mõned vanemad ja nn. puhtamad ''palo''d, mille koha võtsid endale kergemini vastuvõetavad ''palo''d nagu ''cantiña''d, ''cantes de ida y vuelta'', aga eelkõige just ''fandango''d ja sellest erinevate artistide poolt tuletatud stiilid. Puhtusetaotlejad kritiseerisid taolist laulude kergemeelsust, aga ka falseti kasutamist ning lauludes esinevat ülemäära lõbusat ja naljatlevat alatooni.[[:es:Flamenco]]
 ==Flamenkoloogia sünd==