87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja
Lennueskadrill Tasuja oli II maailmasõjas Punaarmee lennuüksus. Ametliku nimega 87. üksik öiste pommituslennukite eskadrill moodustati 1944. aasta suvel ühes Tšuvaššia lennukoolis. Sealt saadi eskadrilli jaoks vajalik isikkoosseis juhtkonna ja kursantidest lendurite näol.[1] Eskadrilli põhitegevused olid öised pommituslennud õppelennukil Po-2, kuid neid lennukeid kasutati ka luure ja sidepidamise eesmärgil. [1]
Eskadrilli loomine[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Punaarmee rahvusliku väekoondise 8. Eesti Laskurkorpuse moodustamist 1942. aastal tekkis vajadus formeerida selle koosseisu ette nähtud üksik lennueskadrill. Kaks aastat hiljem loodigi eskadrill, mis hakkas otseselt alluma NSV Liidu lennuväele. Kuna algselt puudusid korpusel lennukid, korraldati Nõukogude Liidu tagalas ja Eesti Laskurkorpuses viibinud eestlaste seas rahakorjandus. Väidetavalt selle raha eest osteti eskadrillile 15 Polikarpov Po-2 (tuntud ka nimega U-2) tüüpi õppelennukit, mis on muidugi täielik propaganda, arvestades NSV Liidu tegelikku sõjamajandust. Eskadrill oli eestikeelse nimega, mis oli lennukite kerele maalitud lausa ladina tähestikus, vaatamata vastuolule Nõukogude sõjaväemärgistuse reeglitele. Üksuses teenisid põhiliselt vene rahvusest piloodid.[2]
Sõjategevus[muuda | muuda lähteteksti]
1944. aasta juulis saabus üksus Narva lähistele rindele, kus see anti Eesti Laskurkorpuse käsutusse. Üksus sooritas algselt vaid luure- ja sidelende. Alates augustist hakkas eskadrill tegutsema oma põhiülesandega – öiste pommituslendudega. Selliste öiste lendude tegelikuks eesmärgiks oli võimalikult palju vaenlast häirida ka pimedal ajal, ööpäevaringselt mitte anda talle rahu. Kui Punaarmee oli 1944 aasta juulis Narva vallutanud paiknes üksus peamiselt Olgina lennuväljal.[2] Kuna tegemist oli üksusega, mis oli liidetud Eesti Laskurkorpusega, ühtisid nende lahinguteed ka Narvast edasi.
Tallinna vallutamise järel 1944. aasta septembris viidi üksus Tallinna, kus eskadrilliga liitus esimene sinna suunatud eestlasest lendur vanemleitnant Hugo Abram.[2] Pärast pealinna vallutamist 1944. aastal keskendus eskadrill Tasuja sõjategevus peamiselt Eesti saartele. 1945. aasta märtsis saabus üksus Kuramaale vallutatud Lätis, mis jäigi eskadrillile viimaseks lahingupaigaks kuni sõja lõpuni. Juunis 1945 saabus üksus tagasi Tallinna Ülemiste lennuväljale. Kokku sooritas eskadrill umbes 1500 lahingu- ja 1200 side ülesannetega lendu.[3]
Sõja lõpp[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast sõda eksisteeris lennueskadrill Tasuja veel aasta, mille jooksul pääses üksuse ridadesse mõningaid eestlasi. Need olid kaptenid Alfred Nõmmik ja Artur Heinlaid ning vanemleitnant Arseni Palu. 1946. aastal saadeti Eesti Laskurkorpuse likvideerimisel laiali ka struktuuri kuulunud 87. öiste pommituslennukite eskadrill Tasuja.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Arro, H. (2010). Eesti lendurid lahingute tules. California: Scribd. Vaadatud 11.03.2020 aadressil http://www.pilots.ee/wp-content/uploads/2009/06/hendrikarro-eesti_lendurid_lahingute_tules.pdf
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Arro, H. (2009). Pommid öisest taevast. Tallinn: Grenader Grupp.
- ↑ 3,0 3,1 Türk, T. (2018). Eesti Lennunduse 100 aastat. Tallinn: Post Factum.