2S22 Bohdana
| 2S22 Bohdana | |
|---|---|
.jpg) Bohdana iseliikuv haubits 2018. aasta Ukraina iseseisvuspäeva paraadi proovil Kiievis. | |
| Tüüp | liikurhaubits |
| Päritoluriik |
 Ukraina |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 2022–… |
| Kasutajad | vaata kasutajaid |
| Sõjad | Vene-Ukraina sõda |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | KZTS[2] |
| Konstrueeritud | 2016–2018[3] |
| Tootja | KhTZ |
| Tootmises | 2023–…[1] |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 28 t[2] |
| Meeskond | 5[2] |
|
| |
| Kaliiber | 155 mm |
| Toru tõstenurk | +5…+65°[2] |
| Laskekiirus | 4–8 lasku minutis |
| Maksimaalne laskeulatus |
35–40 km (tavamoon) 45–60 km (reaktiivmürsk) |
|
| |
Pearelv | 155 mm 52-kaliibrine haubits[4] |
Tegevusulatus | 800 km[2] |
| Kiirus | 80 km/h[2] |
2S22 Bohdana on Ukrainas valmistatud ratastel liikurhaubits. Haubits tulistab NATO standardile vastavaid 155 mm mürske. Bohdana arendamine kulges eelkõige bürokraatlike tõkete tõttu vaevaliselt, kuid Venemaa sissetung Ukrainasse näitas relvasüsteemi potentsiaali[3].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Olenemata variandist on Bohdana veermik veoauto oma, kuue- või kaheksarattaveoga ja soomustatud kabiiniga. Prototüübi alusvanker pärineb KrAZ-63221-lt, aga hilisemad eksemplarid kasutavad ka MAZ-6317 (Vene mootori asemel on Hiina mootor) ja Tatra 815-7 veermikke[5]. Samuti pakutakse MAN-i alusvankril olevat varianti, kuigi teenistuses pole seni ühtegi selle veermikuga haubitsat.
NATO standardile vastava 155 mm haubitsa vintraua pikkus on 52 kaliibrit ja see paikneb Bohdana tagaosas[4]. Haubitsat laaditakse käsitsi, ent täiustatud variant varustati tootja sõnul ka automaatlaadijaga[3]. Pikk raud annab mürskudele võrreldes vanemate haubitsatega suurema suudmekiiruse, mistõttu lendavad mürsud kaugemale.
Bohdana eeliseks on suhteliselt madalam hind võrreldes roomikutel liikurhaubitsatega, nendest väiksem kaal ja hooldusvajadus ning parem mobiilsus. Samas on Bohdana võrreldes täielikult soomusega kaetud liikurhaubitsatega nagu M109 ja Msta-S vaenlase suurtükiväelöökide vastu haavatavam ja maastikul roomikmasinatest kehvema läbivusega. Mobiilsus ja tulejõud on otsustavad faktorid, miks Bohdana ja CAESAR-i sarnased veoki veermikul siiski liikurhaubitsad üha levinumaks muutuvad.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]
Bohdana konstrueerimine algas 2016. aastal. Projekti üks põhieesmärke oli kahuri vintraua valmistamine Ukraina päritolu terasest ja seadmetega, sest seni polnud seda tehtud. Prototüüp ehitati KrAZ-63221 platvormile ja selle kabiin soomustati.[3]
Avalikkusele esitleti Bohdana prototüüpi 24. augustil 2018 Kiievis Ukraina iseseisvuspäeva paraadil. Haubitsale plaaniti lisada täielikult digitaalne tulejuhtimissüsteem ja kuuelasuline automaatlaadur. Oodati kiiret seeriatootmise algust ja kasutuselevõttu Ukraina armees.[3]
Ent protsess takerdus bürokraatia tõttu, mis algasid testimiseks vajalike 155 mm mürskude hankimisest. Bohdana välja töötamine pidi lõppema 2020. aastal, kuid testimise alguse viibimise tõttu osutus tähtaja täitmine võimatuks. Asi lõppes haubitsa tootja ja Ukraina Kaitseministeeriumi kohtulahinguga, milles anti viimaks õigus tootjale.[3]
Välikatsed algasid 2021. aasta maikuus ja lõppesid 2022. aasta jaanuaris. Nende käigus tulistati Bohdana prototüübist 450 lasku. Tootja sõnul oli haubitsa maksimaalne laskekaugus tavamoonaga 40 km, aga testimise käigus lasti isegi 42 km kaugusele.[3]
Lahingutee[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa 2022. aasta sissetungi alguses valmistusid Bohdana konstruktorid masinat hävitama, et vältida selle langemist vastase kätte. Tegelikkuses õnnestus haubits minema transportida ja hiljem osales see juba lahingutes. Eriti paistis Bohdana välja Maosaare lahingu käigus, mil see pommitas maismaalt Zmijinõi saarel olevaid Vene vägesid.[5]
Bohdanas nähakse võimalikku ekspordi edulugu, sest masin on näiteks Prantsuse CAESARist 30–50% odavam ja on samuti lahingus testitud[6]. Lahingukogemuste najal täiustatakse ka haubitsa konstruktsiooni. Näiteks 2023. aasta juulis näitas Ukraina maavägede 57. brigaad enda kasutuses olevat uuendatud süsteemi[7].
2023. aasta veebruaris esitles Bohdana tootja masina uut varianti. Too ehitati Tšehhi päritolu Tatra T815 neljateljelisele veermikule. Esitletud versioon erines oluliselt seni toodetutest, kusjuures eraldi märkimist väärib prototüübi automaatlaadijaga pearelv.[3]
Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 2S22 Bohdana ACS went into mass production. Militarnyi. Vaadatud 1. septembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 САУ Богдана: виробник розкрив ТТХ. Мілітарний. Vaadatud 24. oktoobril 2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Ukraine’s Bohdana 2.0: advantages and outlook for its own 155mm wheel self-propelled guns. Militarnyi. Vaadatud 1. septembril 2023.
- ↑ 4,0 4,1 САУ «Богдана» розпочала випробування на «Ширлані». Мілітарний. Vaadatud 1. septembril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 Roblin, Sébastien. (13. juuli 2023). It Took Forever, but Ukraine Is Finally Building Its Own Howitzers. Popular Mechanics. Vaadatud 1. septembril 2023.
- ↑ Ukrainian Bohdana self-propelled howitzer has a chance to conquer the world military equipment markets. Ukrainska Pravda. Vaadatud 1. septembril 2023.
- ↑ Бригада ім. Костя Гордієнка показала оновлену САУ «Богдана». Мілітарний. Vaadatud 7. juulil 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
2S22 Bohdana – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis