2007. aasta Peruu maavärin

Peruu maavärin oli 2007. aasta 15. augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal toimunud maavärin magnituudiga 8,0.

Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas. See liikumine on erisuguse kiirusega kestnud juba miljoneid aastaid. Väiksema kiiruse perioodidel tekib kahe laama piirile kurrutus, milleks on Andide mäestik. Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud Peruu–Tšiili süvik. Ühtlasi tõuseb teine laam mitme kilomeetri võrra kõrgemale ja selle tulemusena on tekkinud Altiplano.

Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast ja pealinnast Limast umbes 150 kilomeetrit lõunakagu pool 30,2 kilomeetri sügavusel. Tõukeid oli tunda ka naaberriigis Ecuadoris.

40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse 11 Vaikse ookeani äärset riiki, kuid üheski välisriigis ei osutunud tsunami kõrgemaks kui 25 cm. Peruus eneses täheldati mõnel pool siiski kuni 5 meetri kõrgust tsunamit.

Peatõukele järgnes veel vähemalt tosin järeltõuget magnituudiga 5,0 kuni 5,9.

Maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 510 ja sai vigastada enam kui 2000 inimest. Nendest 430 inimest hukkus Pisco sadamalinnas, sealhulgas 148 inimest Pisco keskväljaku äärse katedraali kokkuvarisemisel. Provintsikeskuses Icas sai samuti kiriku kokkuvarisemisel surma 17 ja vigastada 70 inimest.

Peruu pealinnast Limast lõunas asuvas 650 000 elanikuga Ica linnas varises kokku Senor de Lureni kirik ja mitmed muud hooned, tappes vähemalt 17 ja vigastades 70 inimest. Peruu lõunarannikul paiknevad Pisco ja Chinch Alta linnad jäid varemetesse. Pisco linnas sai surma üle 200 inimese ning hävis 40% hoonetest. Maavärina tõttu olid kahjustatud 377 majapidamist, nende hulgas ka hotellid ja haiglad. Mõningates piirkondades puudus täielikult elektrivarustus.

Lima kesklinnas varises kokku mitu maja ja paljud põgenesid ohu eest tänavatele. Maa värises pealinnas üle minuti. Lima büroohoonetest evakueeriti sadu töötajaid. Inimesed ööbisid järeltõugete kartuses tänavatel, telefoniühendus suudeti peagi taastada, elektri- ega kanalisatsioonisüsteem viga ei saanud.

ÜRO lubas anda miljon dollarit (11,7 miljonit krooni) Peruu maavärinas kannatada saanute aitamiseks ning Euroopa Liit miljon eurot (15,6 miljonit krooni) abiorganisatsioonidele, kes aitavad sealseid inimesi. Samuti lubas USA president anda 100 000 dollarit maavärinas kannatanutele. Peruu naaberriigid Colombia ja Brasiilia lubasid aga toetada päästevahendite, toidu ja vee saatmisega katastroofipiirkonda.

Ajakirjanduses on nimetatud, et niisugune maavärin tabab Peruud üksnes kord saja aasta jooksul. See pole siiski õige. Sama tugevad, 8-se magnituudiga maavärinad toimusid aastail 1908 ja 1974. oktoobril 1966 toimus Põhja-Peruus 8,2-se magnituudiga maavärin ja 23. juunil 2001 toimus Põhja-Peruus 8,3-se magnituudiga maavärin. Kõige tugevam registreeritud maavärin Peruus toimus 1868 ja see oli magnituudiga 9.

Välislingid

Peruu maavärina tagajärjed (fotod)
"Peruu maavärina ohvrite arv tõusis üle 500" Postimees, 16. august 2007