1994. aasta Saksamaa parlamendivalimised
 | |
|
| |
| Osavõtt | 78,97% |
|---|---|
|
| |
 Valimistulemused piirkonniti | |
 Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva XIII koosseis | |
16. oktoobril 1994 toimusid Saksamaal parlamendivalimised Liidupäeva 13. koosseisu valimiseks.
Valimiste eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
SPD plaanitud kantslerikandidaadiks oli algselt parteijuht, Schleswig-Holsteini peaminister Björn Engholm. Ta oli valijaskonna seas populaarne, kuid 3. mail 1993 oli ta sunnitud skandaali tõttu tagasi astuma, mispeale laskis SPD kandidaadi liikmetel valida.[1] Sõelale jäid kolm kandidaati - Reinimaa-Palatinaadi peaminister Rudolf Scharping, Alam-Saksimaa peaminister Gerhard Schröder ja parlamendiliige Heidemarie Wieczorek-Zeul Hessest. Peale jäi Scharping, saades 40% häältest Schröderi 33% ja Wieczorek-Zeuli 27% vastu.[2] Saanud vaid 40% häältest, pidi Scharping tegema valimiskampaaniat enesekindlate ja järskude parteikaaslaste ja rivaalide Schröderi ja Saarimaa peaminister Oskar Lafontainega, nad kolmekesi moodustasid nn. "Troika". Nende omavaheline rivaalitsemine ei tulnud Scharpingu kampaaniale kasuks.[3] Ka tema puuduliku karismaatilisuse ja kehvemate meediaoskuste tõttu ei peetud teda kuigi heaks juhiks, mistõttu ta ei tekitanud suuremat entusiasmi.[4]
Endised Lääne-Saksa Rohelised ja Ida-Saksamaa Liit 90/Rohelised ühinesid 14. mail 1993 ühtseks roheliseks parteiks Liit 90/Rohelised (Bündnis 90/Die Grünen). Esmakordselt olid nad nõus osalema valitsuses, juhul kui SPD ja rohelised saavutanuks enamuse.
Kantsler Helmut Kohli juhitud CDU-CSU ja FDP tegid nn. "punaste sokkide" (rote Socke) kampaaniat, et proovida ära hoida võimaliku puna-puna-rohelist koalitsiooni (SPD, rohelised, PDS).[5]
Valimised[muuda | muuda lähteteksti]
Valimisõiguslikke kodanikke Saksamaal oli kokku 60 452 009. Valimas käis 47 737 999 inimest ehk 78,97% valijaskonnast.
| Partei[6] | Valimisnimekirja hääled | % | Kohad | Ühemandaadilised hääled | % | Kohad | Kokku kohti | Võrreldes eelmisega | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | SPD | 17 140 354 | 36.39 | 149 | 17 966 813 | 38.27 | 103 | 252 | +13 |
| Kristlik-Demokraatlik Liit | CDU | 16 089 960 | 34.16 | 67 | 17 473 325 | 37.22 | 177 | 244 | -24 |
| Kristlik-Sotsiaalne Liit | CSU | 3 427 196 | 7.28 | 6 | 3 657 627 | 7.79 | 44 | 50 | -1 |
| Rohelised | GRÜNE | 3 424 315 | 7.27 | 49 | 3 037 902 | 6.47 | 0 | 49 | +41 |
| Vaba Demokraatlik Partei | FDP | 3 258 407 | 6.92 | 47 | 1 558 185 | 3.32 | 0 | 47 | -32 |
| Demokraatliku Sotsialismi Partei | PDS | 2 066 176 | 4.39 | 26 | 1 920 420 | 4.09 | 4 | 30 | +13 |
| Vabariiklased | REP | 875 239 | 1.86 | 0 | 787 757 | 1.68 | 0 | 0 | 0 |
| Muud | 823 527 | 1.73 | 0 | 547 327 | 1.16 | 0 | 0 | ||
| Kokku kehtivaid sedeleid | 47 105 174 | 100 | 344 | 46 949 356 | 100 | 328 | 672 | +10 | |
| Kehtetuid sedeleid | 632 825 | 1.33 | 788 643 | 1.65 | |||||
Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:
| Liidumaa | Kokku | CDU/CSU | SPD | PDS |
|---|---|---|---|---|
| Baden-Württemberg | 37 | 37 | ||
| Baieri | 45 | 44 | 1 | |
| Berliin | 13 | 6 | 3 | 4 |
| Brandenburg | 12 | 12 | ||
| Bremen | 3 | 3 | ||
| Hamburg | 7 | 1 | 6 | |
| Hessen | 22 | 14 | 8 | |
| Mecklenburg-Vorpommern | 9 | 7 | 2 | |
| Alam-Saksi | 31 | 17 | 14 | |
| Põhja-Rein-Vestfaal | 71 | 31 | 40 | |
| Reinimaa-Pfalz | 16 | 12 | 4 | |
| Saarimaa | 5 | 5 | ||
| Saksi | 21 | 21 | ||
| Saksi-Anhalti | 13 | 10 | 3 | |
| Schleswig-Holstein | 11 | 9 | 2 | |
| Tüüring | 12 | 12 | ||
| Kokku | 328 | 221 | 103 | 4 |
| Liidumaa | Kokku | SPD | CDU/CSU | B90/G | FDP | PDS |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Baden-Württemberg | 42 | 25 | 8 | 8 | 1 | |
| Baieri | 47 | 28 | 6 | 6 | 6 | 1 |
| Berliin | 14 | 6 | 3 | 3 | 2 | |
| Brandenburg | 11 | 6 | 1 | 4 | ||
| Bremen | 3 | 2 | 1 | |||
| Hamburg | 7 | 4 | 2 | 1 | ||
| Hessen | 27 | 11 | 6 | 5 | 4 | 1 |
| Mecklenburg-Vorpommern | 6 | 2 | 1 | 3 | ||
| Alam-Saksi | 36 | 14 | 11 | 5 | 5 | 1 |
| Põhja-Rein-Vestfaal | 77 | 26 | 27 | 11 | 12 | 1 |
| Reinimaa-Pfalz | 17 | 10 | 3 | 2 | 2 | |
| Saarimaa | 4 | 4 | ||||
| Saksi | 18 | 9 | 2 | 1 | 6 | |
| Saksi-Anhalti | 10 | 4 | 1 | 1 | 4 | |
| Schleswig-Holstein | 13 | 8 | 1 | 2 | 2 | |
| Tüüring | 12 | 6 | 1 | 1 | 4 | |
| Kokku | 344 | 149 | 73 | 49 | 47 | 26 |
Valimiste tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
CDU-CSU-FDP koalitsioon kaotas kohti, kuid säilitas neljakohalise enamuse, mispeale Kohl jätkas kantslerina. Esmakordselt peale teist maailmasõda ei olnud FDP Liidupäevas suuruselt kolmandaks parteiks.
Parempopulistlikud Vabariiklased jäid endiselt alla 5% valimiskünnise. Nad olid aga 5. aprillil 1992 toimunud Baden-Württembergi maapäeva valimistel tulnud 10.9 protsendiga kolmandaks parteiks ja pääsenud parlamenti, ka 19. septembril 1993 Hamburgi parlamendivalimistel jäid nad napilt (4.8%) alla valimiskünnise, samas 12. juunil 1994 toimunud Euroopa parlamendi valimised kaotasid nad kõik kohad.
PDS jäi alla 5% valimiskünnise, kuid võitis oma võimubaasis endises Ida-Berliinis neli ühemandaadilist kohta, ning regionaalparteide seaduse järgi saab valimiskünnisest olemata proportsionaalseid mandaate iga partei, mis võidab vähemalt kolm ühemandaadilist kohta.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Whitney, Craig R. (4. mai 1993). "German Social Democrats' Leader Quits Over Lie". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 15. märtsil 2023.
- ↑ "Scharping has tough task as SPD chief: Social Democrats pick a new". The Independent (inglise). 13. juuni 1993. Vaadatud 15. märtsil 2023.
- ↑ "Serie Bundestagswahlen: 1994: Das Versagen der SPD". Der Tagesspiegel Online (saksa). ISSN 1865-2263. Vaadatud 15. märtsil 2023.
- ↑ Vor 20 Jahren: Rudolf Scharping im Wahlkampf | SPIEGEL TV (saksa), vaadatud 15. märtsil 2023
- ↑ "Could Germany soon have a left-wing government? – DW – 09/24/2021". dw.com (inglise). Vaadatud 15. märtsil 2023.
- ↑ "Bundestag election 1994 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 15. märtsil 2023.
- ↑ "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 13. Bundestag am 16.10.1994". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 15. märtsil 2023.
- ↑ "Bundestagswahl 1994 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 15. märtsil 2023.