1990. aasta Saksamaa parlamendivalimised
 | |
|
| |
| Osavõtt | 77,76% |
|---|---|
|
| |
 Valimistulemused piirkonniti | |
 Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva XII koosseis | |
2. detsembril 1990 toimusid Saksamaal parlamendivalimised, et valida Liidupäeva 12. koosseis.
Valimiste eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kaks kuud varem, 3. oktoobril 1990 oli jõustunud Saksamaa taasühinemine. Esialgu koopteeriti 144 endise Saksa DV Rahvakoja liiget Liidupäeva (63 CDUst, 33 SPDst, 24 PDSist, 9 FDPst, 8 DSUst, 7 B90/G-st). Liidupäeva lisati ligi 150 külaliskohta Lääne-Saksamaa kohtade arvu vähendamata. Tegemist oli esimeste ülesaksamaaliste vabade valimistega peale 1932. aastat.
Valimiste eel oli võimul Helmut Kohli (CDU) juhitud CDU-CSU-FDP koalitsioon. SPD kantslerikandidaadiks oli Saarimaa peaminister Oskar Lafontaine, kes oli olnud taasühinemise suhtes skeptiline. Suuremat edu talle ei ennustatud, kuna Kohli populaarsus oli taasühinemise tõttu vägagi suur.
Valimistel rakendus 5% valimiskünnis endisel Lääne-Saksamaal (koos Lääne-Berliiniga) ja Ida-Saksamaal (koos Ida-Berliiniga), kohti sai ainult selles osas, kus valimiskünnis ületati. Ka Berliin sai esimest korda valimistel osaleda - enne taasühinemist ei saanud Lääne-Berliin valimistel osaleda, vaid pidi piirduma 22 hääleõiguseta delegaadiga, kelle nimetas ametisse Lääne-Berliini esindajatekoda.
Valimised[muuda | muuda lähteteksti]
Valimisõiguslikke kodanikke Saksamaal oli kokku 60 436 560. Valimas käis 46 995 915 inimest ehk 77,76% valijaskonnast.
| Partei[1] | Valimisnimekirja hääled | % | Kohad | Ühemandaadilised hääled | % | Kohad | Kokku kohti | Võrreldes eelmisega | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kristlik-Demokraatlik Liit | CDU | 17 055 116 | 36.71 | 76 | 17 707 574 | 38.27 | 192 | 268 | +83 |
| Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | SPD | 15 545 366 | 33.46 | 148 | 16 279 980 | 35.18 | 91 | 239 | +46 |
| Vaba Demokraatlik Partei | FDP | 5 123 233 | 11.03 | 78 | 3 595 135 | 7.77 | 1 | 79 | +31 |
| Kristlik-Sotsiaalne Liit | CSU | 3 302 980 | 7.11 | 8 | 3 423 904 | 7.40 | 43 | 51 | +2 |
| Rohelised (Lääne-Saksamaa) | GRÜNE | 1 788 200 | 3.85 | 0 | 2 037 885 | 4.40 | 0 | 0 | -44 |
| Demokraatliku Sotsialismi Partei | PDS | 1 129 578 | 2.43 | 16 | 1 049 245 | 2.27 | 1 | 17 | Uus |
| Vabariiklased | REP | 987 269 | 2.13 | 0 | 767 652 | 1.66 | 0 | 0 | Uus |
| Liit 90/Rohelised (Ida-Saksamaa) | B90/G | 559 207 | 1.20 | 8 | 552 027 | 1.19 | 0 | 8 | Uus |
| Muud | 964 823 | 2.08 | 0 | 861 523 | 1.86 | 0 | 0 | ||
| Kokku kehtivaid sedeleid | 46 455 772 | 100 | 334 | 46 274 925 | 100 | 328 | 662 | +143 | |
| Kehtetuid sedeleid | 540 143 | 1.15 | 720 990 | 1.53 | |||||
Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:
| Liidumaa | Kokku | CDU/CSU | SPD | PDS | FDP |
|---|---|---|---|---|---|
| Baden-Württemberg | 37 | 36 | 1 | ||
| Baieri | 45 | 43 | 2 | ||
| Bremen | 3 | 3 | |||
| Hamburg | 7 | 1 | 6 | ||
| Hessen | 22 | 13 | 9 | ||
| Alam-Saksi | 31 | 20 | 11 | ||
| Põhja-Rein-Vestfaal | 71 | 33 | 38 | ||
| Reinimaa-Pfalz | 16 | 12 | 4 | ||
| Saarimaa | 5 | 5 | |||
| Schleswig-Holstein | 11 | 9 | 2 | ||
| Kokku Lääne-Saksamaal | 248 | 167 | 81 | ||
| Berliin | 13 | 8 | 4 | 1 | |
| Brandenburg | 12 | 7 | 5 | ||
| Mecklenburg-Vorpommern | 9 | 8 | 1 | ||
| Saksi | 21 | 21 | |||
| Saksi-Anhalti | 13 | 12 | 1 | ||
| Tüüring | 12 | 12 | |||
| Kokku Ida-Saksamaal | 80 | 68 | 10 | 1 | 1 |
| Kokku | 328 | 235 | 91 | 1 | 1 |
| Liidumaa | Kokku | SPD | FDP | CDU/CSU | PDS | B90/G |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Baden-Württemberg | 36 | 23 | 10 | 3 | ||
| Baieri | 41 | 24 | 9 | 8 | ||
| Bremen | 3 | 1 | 2 | |||
| Hamburg | 7 | 2 | 5 | |||
| Hessen | 26 | 11 | 6 | 9 | ||
| Alam-Saksi | 34 | 16 | 7 | 11 | ||
| Põhja-Rein-Vestfaal | 75 | 27 | 17 | 30 | 1 | |
| Reinimaa-Pfalz | 18 | 9 | 4 | 5 | ||
| Saarimaa | 6 | 1 | 1 | 4 | ||
| Schleswig-Holstein | 13 | 8 | 3 | 2 | ||
| Kokku Lääne-Saksamaal | 259 | 119 | 60 | 79 | 1 | |
| Berliin | 15 | 5 | 3 | 4 | 2 | 1 |
| Brandenburg | 10 | 2 | 2 | 1 | 3 | 2 |
| Mecklenburg-Vorpommern | 7 | 3 | 1 | 2 | 1 | |
| Saksi | 19 | 8 | 5 | 4 | 2 | |
| Saksi-Anhalti | 13 | 6 | 4 | 2 | 1 | |
| Tüüring | 11 | 5 | 3 | 2 | 1 | |
| Kokku Ida-Saksamaal | 75 | 29 | 18 | 5 | 15 | 8 |
| Kokku | 334 | 148 | 78 | 84 | 16 | 8 |
Valimiste tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Taasühinemisejärgne eufooria tuli ametis olevale kantsler Helmut Kohli juhitud CDU-CSU ja FDP koalitsioonile vägagi kasuks nii Lääne- kui ka Ida-Saksamaal. CDU-CSU-l jäi absoluutenamusest puudu vaid 13 kohta (319/332), kuid CDU-CSU-FDP koalitsiooni enamus suurenes märkimisväärselt, nad võitsid kokku 60% Liidupäeva kohtadest. FDP võitis esimest (ja viimast) korda peale 1957. aasta valimisi üksikmandaadilise koha, seda Halles. CDU esines erakordselt hästi Ida-Saksamaal, mis Saksa keisririigi ja Weimari vabariigi ajal oli SPD kants.
Uue parteina oli tekkinud parempopulistlik immigratsioonivastane Vabariiklased (Republikaner), kelle valijate jaoks ei olnud CDU-CSU piisavalt konservatiivsed. 1983. aastal asutatud partei ei olnud 1987. aasta Liidupäeva valimistel kandideerinud, kuid 1989. aastal pääses nii Lääne-Berliini esindajatekotta kui ka Euroopa Parlamenti, ka 11 päeva peale taasühinemist, 14. oktoobril toimunud Baieri maapäeva valimistel jäid nad napilt alla 5% valimiskünnise (4.85%). Partei liikmete arv oli aasta jooksul kasvanud 8 500lt 25 000 le, arvati isegi, et partei saab Saksamaa poliitmaastikul CDU-CSU, SPD, FDP ja roheliste kõrval viiendaks parteiks. Partei aga ei ületanud valimiskünnist.
Valimiskünnise rakendumise tõttu Lääne- ja Ida-Saksamaal eraldi pääses Ida-Saksamaa roheline partei (B90/G) Liidupäeva, kuid Lääne-Saksamaa rohelised jäid alla valimiskünnise. Kuigi koos oleks rohelised ületanud 5% valimiskünnise riiklikult, ei olnud nad veel ühinenud ühtseks parteiks, see sai teoks alles 14. mail 1993.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Bundestag election 1990 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 14. märtsil 2023.
- ↑ "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 12. Bundestag am 2.12.1990". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 14. märtsil 2023.
- ↑ "Bundestagswahl 1990 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 2. märtsil 2023.