1976. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia
1976. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised

← 1972
1980 →
Registreeritud valijaid 42 058 015
Osavõtt 90,75%


Valimistulemused piirkonniti

Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva VIII koosseis

Lääne-Saksamaa 1976. aasta parlamendivalimised olid 3. oktoobril 1976 toimunud Lääne-Saksamaa valimised, kus valiti Bundestagi 8. koosseis.

Valimiste eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1972. aasta valimistest oli Lääne-Saksamaal võimul olnud liidukantsler Willy Brandti (SPD) juhitud SPD-FDP koalitsioon. Kuid juba 1973. aasta paiku said Lääne-Saksa salateenistused infot, et Brandti isiklik assistent Günter Guillaume oli Saksa DV spioon. Tal paluti jätkata tööd nagu seniselt ja Brandt nõustus, minnes isegi puhkusele koos Guillaume'iga. Lõpuks vahistati Guillaume 24. aprillil 1974 ja 7. mail astus Brandt ametist tagasi.[1] 16. mail valiti kantsleriks rahandusminister Helmut Schmidt, senine SPD-FDP koalitsioon jätkus.

CDU-CSU uueks kantslerikandidaadiks oli Reinimaa-Pfalzi liidumaa peaminister Helmut Kohl. Kohl proovis saavutada CDU-CSU absoluutenamust, et SPD-FDP koalitsioon välja tõrjuda.

Valimistulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Valida võis Lääne-Saksamaal kokku 42 058 015 inimest. Valimas käis 38 165 753 inimest ehk 90.75% valijaskonnast.

Partei[2] Valimisnimekirja hääled % Kohad Ühemandaadilised hääled % Kohad Kokku kohti Võrreldes eelmisega Lääne-Berliini delegaadid
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei SPD 16 099 019 42.56 100 16 471 321 43.70 114 214 -16 10
Kristlik-Demokraatlik Liit CDU 14 367 302 37.99 96 14 423 157 38.26 94 190 +13 11
Kristlik-Sotsiaalne Liit CSU 4 027 499 10.65 13 4 008 514 10.63 40 53 +5
Vaba Demokraatlik Partei FDP 2 995 085 7.92 39 2 417 683 6.41 0 39 -2 1
Muud 333 595 0.88 0 374 969 1.00 0 0
Kokku kehtivaid sedeleid 37 822 500 100 248 37 695 644 100 248 496 0 22
Kehtetuid sedeleid 343 253 0.90 470 109 1.23

Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:

Ühemandaadilised[3]
Liidumaa Kokku SPD CDU/CSU
Baden-Württemberg 36 4 32
Baieri 44 4 40
Bremen 3 3
Hamburg 8 8
Hessen 22 17 5
Alam-Saksi 30 18 12
Põhja-Rein-Vestfaal 73 45 28
Reinimaa-Pfalz 16 6 10
Saarimaa 5 3 2
Schleswig-Holstein 11 6 5
Kokku 248 114 134
Mitmemandaadilised[4]
Liidumaa Kokku SPD CDU/CSU FDP
Baden-Württemberg 35 22 6 7
Baieri 44 25 13 6
Bremen 2 2
Hamburg 6 5 1
Hessen 25 5 16 4
Alam-Saksi 32 11 16 5
Põhja-Rein-Vestfaal 75 25 38 12
Reinimaa-Pfalz 15 7 6 2
Saarimaa 3 1 2
Schleswig-Holstein 11 4 5 2
Kokku 248 100 109 39

Valimiste tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

CDU-CSU tuli esimeseks, kuid puudu jäi viis kohta SPD-FDP koalitsiooni välja tõrjumiseks ning Helmut Schmidt jätkas kantslerina. Kohl lahkus Reinimaa-Pfalzi peaministri kohalt, et jätkata Liidupäeva opositsioonijuhina.

Lisaks tekkis parteidevaheline konflikt, kuna Kohl oli kantslerikandidaadiks valitud ilma CSUga nõu pidamata. Protestiks kogunesid novembris 1976 CSU 49 liiget partei hariduskeskuses Wildbad Kreuthis, 30 neist hääletasid otsuse poolt luua iseseisev CSU fraktsioon Liidupäevas, millest Kohl sai alles hiljem meedia kaudu teada. See oli osa CSU juhi Franz Josef Straußi nägemusest, tema arvateks pidanuks CDU ja CSU kandideerima igal liidumaal eraldi - CDU mõõdukamate ja liberaalsete valijate nimel, CSU konservatiivsete valijate nimel, kuid valimiste järel ikka moodustama valitsuse koos. Kohl nähvas vastu, ähvardades luua CDU Baieri haru ning kandideerida Baieris CSU vastu, mispeale 12. detsembril 1976 CSU hääletuse tulemus tühistati. Tuli välja, et paljud kohalikud CSU juhid ja ka konservatiivsed CDU liidumaade juhid ei toetanud grupi lõhenemist. 7. detsembril 1976 valiti Kohl CDU-CSU Liidupäeva fraktsiooni juhiks.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Spionage: Der Kanzler und sein Spion | Literaturbeilage | ZEIT ONLINE". web.archive.org. 26. aprill 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2012. Vaadatud 2. märtsil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  2. "Bundestag election 1976 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 2. märtsil 2023.
  3. "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 8. Bundestag am 3.10.1976". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 2. märtsil 2023.
  4. "Bundestagswahl 1976 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 2. märtsil 2023.
  5. Schwarz, Hans Peter (2012). Helmut Kohl. Eine politische Biographie (saksa). München: DVA. Lk 249–256. ISBN 978-3421044587.