1927. aasta põlvkond

1927. aasta põlvkond (hispaania keeles Generación del 27) oli Hispaanias viimasena tegutsenud kirjanduslik rühmitus enne Hispaania kodusõda, mis hävitas kogu Hispaania kultuuri- ja kirjanduselu. Ühtlasi peetakse seda rühmitust parimaks luuletajate rühmituseks Hispaania kirjanduse ajaloos, kuhu kuulusid näiteks ka Federico García Lorca ja Rafael Alberti. Generación del 27 loodud kirjandust õpetatakse enamikus Hispaania koolides.

Eellugu

Generación del 27 oli kirjanduslik rühmitus, kus suurem osa koosseisust olid luuletajad. Rühmituse nimi tuleneb Luis de Góngorale 1927. aastal tehtud austusavaldusest tema 300. surma-aastapäeva tähistamiseks. Enamik Generación del 27 liikmeid osales sellel üritusel.

Rühmituse liikmed olid omavahel tugevalt seotud, kuigi nende looming erines ja loominguline identiteet oli rühmitusest eraldiseisev. 1936. aastal, kui Hispaania kodusõda algas, olid kõik rühmituse liikmed tuntud kirjanikud. Kodusõda mõjus aga laastavalt hispaania kultuurielule. Generación del 27 liikmed pagesid kodumaalt, kuid osa neist tapeti või vangistati.

Generatsioonide vahe

Generación del 27 hõlmab neid kümmet liiget, kes osalesid Sevilla sümpoosionil, mis oli korraldatud Luis de Góngora 300. surma-aastapäeva tähistamiseks. Kui kirjanduslikus võtmes on selline konkreetne ja lühike liikmete nimekiri mõistlikum, siis tegelikult ulatub rühmituse liikmete nimekiri palju kaugemale, kaasates näiteks ka selliseid visuaalkunstnikke nagu Luis Buñuel ja Salvador Dalí. Mõlemad mehed olid tihedalt seotud mitmete grupi liikmetega. Loomulikult mõjutasid ka nende vaated ja maailmanägemus Generación del 27 loomingut.

Kuigi rühmituse vaated olid eelnevatest sarnastest rühmitustest kohati väga erinevad – liialt radikaalsed ning vahet tegevad, austasid selle liikmed eelkäijate tööd väga. Seda väidet kinnitab asjaolu, et kõikide nende rühmituste (Generatsioon ’98, Generatsioon ’14 ja Generatsioon ’27) levikule aitas kaasa vaenulikkus kahtluse alla seatava suhtes.

Hüppelauaks Generatsioon ’98 ja Generatsioon ’27 vahel oli Generatsioon ’14, mida tuntakse kui kadunud generatsiooni. Mitte seepärast, et noored mehed hukkusid sõjas, vaid seepärast, et Generatsioon ’14 oli grupp haritlasi, kelle mõtted ühtisid väga palju Generatsioon ’98 mõtetega ning seetõttu ei tõusnud need ka nii palju esile. Kuigi ka sellest rühmitusest saab välja tuua mõne nime. Näiteks José Ortega y Gasset, kes paistis silma selle ajastu juhtiva teoreetikuna.

Liikmed

García Lorca Betanzos koos Ramón Fernández Cidi, José Álvareze, Sánchez-Heredero, Francisco Esteve Barbá ja José Barbeitoga

Kunstnikud soovisid sõjakoleduste küüsis kannatanute mõtteid eemale juhtida ja pakkuda väljapääsu. Hispaania kodusõda räsis ka haritlaste seltskonda, eriti Generación del 27 liikmeid. Suurepäraselt demonstreerib seda Federico Garcia Lorca hukkamine: sõda oli kestnud vaid mõne päeva, kui ta kaasa viidi ning keegi ei kuulnud temast enam midagi.

Organisatsiooni 10 põhiliiget olid

• Jorge Guillén
• Pedro Salinas
• Rafael Alberti
• Federico García Lorca
• Damaso Alonso
• Gerado Diego
• Luis Cernuda
• Vicente Aleixandre
• Manuel Altolaguirre
• Emilio Prados

Federico Garcia Lorca

 Pikemalt artiklis Federico Garcia Lorca

Federico García Lorca (5. juuni 1898 – 19. august 1936) oli Generación del 27 üks silmapaistvamaid luuletajaid ja näitekirjanikke. Ta sündis Fuente Vaquerose linnas ning kolis 1909. aastal ühes perega, kuhu kuulsid lisaks temale ka suurmaaomanikust isa Federico Garcia Rodriguez ja pianistist ema Vincenta Lorca Romero, Granadasse. Edasise elu veetis Lorca Madridis, kust ta lahkus 1936. aastal, et naasta Granadasse, kus elasid ta vanemad. Sama aasta 18. augustil Lorca arreteeriti ning ilmselt hukati järgmisel päeval, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad.

Federico Garcia Lorca omandas Granada Ülikoolis filosoofia, kirjanduse ja õigusteaduse kraadi ning seejärel suundus end täiendama Columbia Ülikooli.

Peamiselt on ta tuntud oma mõju poolest Hispaania kirjandusele ja teatrile. 1930. aastate alguses aitas Lorca avada Hispaania teatri teist kuldaega (a second Golden Age of the Spanist theatre).

Põhiväärtused

• Tasakaal intellektuaalsuse ja sentimentaalsuse vahel: mõistus piirab emotsioone. Eelistati tundlikkust, eetilisust ja intelligentsust intellektualismile ja sentimentaalsusele.
• Tasakaal romantika või klassikalise arusaama vahel kunstist: romantilise arusaama järgi tuleneb looming inspiratsioonist ja ekstaasist, kuid klassikalise arusaama järgi tuleneb looming suurest tööst, distsipliinist ja perfektsionismist.
• Tasakaal esteetilisuse ja autentsuse vahel: esteetilisus on seletatav läbi väljendi "art for the sake of art" (teha kunsti pärast), autentsus aga keskendub ühiskondlikele, majanduslikele ja poliitilistele probleemidele ning ei huvitu oluliselt "kunsti ilust".
• Tasakaal traditsioonide säilitamise ja uuenduste vahel: Generatsioon ’27 imetles 19. sajandi luulet ning tundis tugevat kirge klassikute suhtes, kuid samal ajal ei kohkutud ka uuendusmeelsuse ees.

Omavahelised suhted

Igapäevaelus ei olnud Generación del 27 eriti ühtehoidev, peamiselt suheldi kahestes või kolmestes gruppides. Näiteks Rafael Alberti ja Federico Garcia Lorca, uusfolkloristid, hoidsid ühte ja otsisid pidevalt uusi mõtteid folkloorist, et inspiratsiooni koguda. Jorge Guillen ja Pedro Salinas olid mõlemad hispaania filosoofia professorid ja hoidsid ühte. Ka nende looming, mis peegeldab optimistlikku maailmavaadet, on sarnane. Sürrealistlikku gruppi kuulus näiteks Vicente Aleixandre.

Iseloomulikku

Generación del 27 ei tõrjunud ühtegi varasemat kunstivoolu ja stiili. Selle asemel austati ja imetleti autoreid, kes olid olnud tegevad enne rühmituse aega. Generación del 27 on tuntud kui kõige rikkalikuma ja imetlusväärsema loominguga hispaania kirjanduslik rühmitus.

Vaata ka

• 1898. aasta põlvkond
• 1914. aasta põlvkond